Ḫaldi
Ḫaldi (d,Ḫaldi, anndiraaɗo kadi Khaldi) ina jeyaa e laamɓe tato mawɓe Urartu (Laamu Urarat/Ararat) wondude e Teisheba e Shivini. Ko o laamɗo jaambaaro mo laamɓe Urartu nduwotonoo ngam heɓde nafooje e hare. Ḫaldi hollirtee ko neɗɗo jogiiɗo baagal walla alaa baagal, ina darii e dow liɗɗi.[1]
Koɗorde makko mawnde woni ko to Ardini (Muṣaṣir). Templeeji baɗaaɗi e Khaldi ɗii ina mbaɗi kaɓirɗe ko wayi no kaafaaje, laanaaji, ƴiye e ƴiye, e gartirɗi ina ndarnaa e mahe, ina nganndiree sahaa e sahaa fof "galle kaɓirɗe".[2]
Base koloñaal; laamɗo Khaldi ina darii e dow liɗɗi, ina jogii e junngo nano mum taasawol, e junngo mum ñaamo ina jogii ŋoral laana (walla lekki) .
Laamu laamɗo Rusa II (685-645 ko adii jibineede Iisaa); Urartu; Musiyum siwil en Anatoli, Ankara
Tariya
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]E wiyde ganndo Urartologie biyeteeɗo Paul Zimansky, Haldi wonaano laamɗo Urartiyanke jibinaaɗo kono ina wayi no ko laamɗo Akkadi en mo anndaaka (ɗum firti ko nokku ɗo suudu mawndu dewal Haldi woni to Musasir, ina sikkaa ko sara Rawandiz hannde, Irak). Haldi fuɗɗaaki reweede e Urartiyankooɓe, ko famɗi fof ko laamɗo maɓɓe mawɗo, nde tawnoo diine makko wayi ko no naatnaaka haa e laamu Ishpuini.[3]

Ḫaldi, winndaande e ɗemngal kuuɓtodinngal[4]
E wiyde Michael C. Astour, Haldi ina waawi jokkondirde e helmere Hurrian « heldi », maanaa « toownde ». Miijo woɗngo ina hollita wonde innde ndee ina waawi wonde iwdi Inndo-Orop (ina gasa tawa ko Helleno-Armeni) walla iwdi Armeni ɓooyndi, maanaa « laamɗo naange » (yeru Helenik Helios e Roman Sol). Laamɓe Urartiyankooɓe ina mbaɗatnoo steleeji ngam Ḫaldi, ɗi ɓe mbinndata heen nafooje kampaañ maɓɓe konu, mahaaɗe ɗe ɓe mahi, kam e golle ndema baɗnooɗe e laamu maɓɓe.[5]
Mitoloji
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]Wondude e Ḫaldi mo Ardini, laamɓe ɗiɗo mawɓe Urartu woɗɓe ɓee ko Teispas mo Kumenu, e Shivini mo Tushpa. E nder laamɓe panteon Urartiyankooɓe fof, binndi ɓurɗi heewde ko Ḫaldi.[citation needed] Debbo makko ko laamɗo Arubani e/walla laamɗo Bagvarti.[6][lower-alpha 1]
Ko kanko woni laamɗo gadano fedde ɓurnde maantinde e leƴƴi Urartiyankooɓe. Won e lowre wiyi wonde mawɗo leydi ndi, sosɗo Armeninaaɓe, hono Hayk, ummorii ko e Ḫaldi, kono miijooji goɗɗi jowitiiɗi e etimoloji Hayk ɓuri jaɓeede.[a]
Natal Haldi e nder naalankaagal Uratian ko huunde nde jiiɓru, gila 2012 alaa natal makko laaɓtungal anndaaka. E hitaande 1963, Margarete Riemschneider hollitii wonde Ḫaldi ko « mo alaa natal » tee meeɗaa hollireede e natal Uratian, o wiyi kadi ko o maande lance. Zimansky (2012) winndii wonde o wonnoo ko sikki-sakka e ndeeɗoo miijo, kono...
"Miɗo sikki ina gasa tawa ŋakkeende nate Haldi laaɓtuɗe ina waawi arde e baasal laaɓtungal e nder naalankaagal Uratian e nder kuuɓal".
e wiyde wonde natal gootal, neɗɗo taariiɗo yiite ina ardoo panteon laamɓe e nder hare, ina waawi lomtaade laamɗo – "waɗde maayɗo ... doole laamɗo".[7]
Galle
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]
Teskorɗe les
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]Hayk, jom doole en, ina jeyaa e pinal e daartol Armeni gila ko ɓooyi.
Hayk ina hiisee wonde baaba mum Armeninaaɓe, tee ko ɗum waɗi Armeninaaɓe ina mbiya koye mum en Hay (ina wiyee haï). Hayk ummorii ko e laamɗo Urartiyanke biyeteeɗo Khaldi, mo sifaaji mum ceertuɗi o ƴetti e fuɗɗoode e tagofeere Orion. Epic anndaaɗo hare Hayk e Bel [so janngaama no nate nii] ina rokka seedeeji laaɓtuɗi wonde Hayk e leñol mum ina ndaranii Bel, ina ngoppi naatgol leƴƴi Semitik en ummoriiɓe fuɗnaange ɗi ngoppaaka. — Hacikyan e woɗɓe. (2000 haa 2005)
Tuugnorgal
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]- ↑ Template:Cite encyclopedia
- ↑ Template:Cite encyclopedia
- ↑ Zimansky, Paul (2012). "Imagining Ḫaldi". Stories of Long Ago: Festschrift für Michael Roaf. p. 714. Retrieved 28 August 2020 – via academia.edu.
- ↑ Zimansky, Paul (2012). "Imagining Ḫaldi". Stories of Long Ago: Festschrift für Michael Roaf. p. 714. Retrieved 28 August 2020 – via academia.edu.
- ↑ Template:Cite encyclopedia
- 1 2 3 Hacikyan, Agop Jack; Basmajian, Gabriel; Franchuk, Edward S.; Ouzounian, Nourhan (2000–2005). The Heritage of Armenian Literature. Detroit, MI: Wayne State University Press. pp. 65. ISBN 0814328156. OCLC 42477084 – via archive.org.
- ↑ Zimansky, Paul (2012). "Imagining Ḫaldi". Stories of Long Ago: Festschrift für Michael Roaf. p. 714. Retrieved 28 August 2020 – via academia.edu.
- ↑ Hayk, the legendary archer, has been part of Armenian culture and history since time immemorial.[6]
<ref> tags exist for a group named "lower-alpha", but no corresponding <references group="lower-alpha"/> tag was found