Jump to content

Beylerbeyi Mosque

Iwde to Wikipedia

Juulirde Beylerbeyi ( e ɗemngal Turki: Beylerbeyi Camii ), anndiraande kadi juulirde Hamid i-Evvel ( e ɗemngal Turki : Hamid-i Evvel Camii ),[1] ko juulirde wonnde e leegal Beylerbeyi e nder wuro Istambul, leydi Turki. Nde fuɗɗii mahde ko e hitaande 1777-1778 ko sultan Ottomaan Abdulhamid I, kono caggal ɗuum ko Mahmuud II wayli nde e hitaande 1820-1821.[2]

Taariindi

Abdulhamid I (laamɗo 1774-1789) mahi juulirde Beylerbeyi e hitaande 1777-1778. Ɓooytaani kadi o mahi juulirde Emirgan (1781–82), ɗiɗo fof ina tawee e gure Istanbul to bannge maayo Bosfor.[2][3] E laamu Abdulhamid I, mahooɓe e naalankooɓe jananɓe ɓurɓe heewde ngari e Istanbul e mbaadi Barok Ottomaan ina ɓeydoo tiiɗde.[4] Ina gasa tawa ko Mehmed Tahir, mawɗo mahoowo laamɗo oo e oon sahaa,[5] kono kadi ina sikkaa ina waawi wonde Edirneli Agop Ağa.[6] Juulirde nde kadi mahiraa ko e sahaa nde Abdülhamid feewni suudu laamɗo to galle laamorɗo Topkapı, e fawaade e fawaade e suudu nduu ina nanndi e fawaade e nder juulirde ndee.[7] Juulirde Beylerbeyi ndee ko yumma makko, hono Rabia Kadın (jom suudu Ahmed III).[8] Nde mahiraa ko e nokku ɗo galle laamorɗo ɓooyɗo, hono galle laamorɗo Istavroz, mo ɓooyaani ko ɓuuɓnaa.[9]Dome mawɗo juulirde ndee ina waɗi 14,5 meeter njaajeendi.[8] To bannge naatgol suudu nduu ina waɗi galle ina waɗi sifaa U, ina gasa tawa ko e nder diidi juulirde ndee.[8] Dow maggal ko loge sultan (hünkâr mahfili), jogiiɗo sifaa Barok kono kadi ina waɗi nate leydi tawaaɗe e dow ŋoral maggal caggal ngal ina gasa tawa ko e teeminannde 19ɓiire.[14] Galle naatgol ngol ina wallita e koloñaaluuji marbere jogiiɗi laamorgooji nannduɗi e Korintiyankooji, ɗi nanndi e ɗi njiyataa e monimaaji gila e laamu Mahmud I (r. 1730–1754), e fuɗɗoode jamaanu Barok.[7] Mihrab juulirde nde, nde waɗaama e marbere, ina woni e nokku gonɗo e ŋoral, ina yalta caggal juulirde ndee, ina suddii ɗum semi-dome, ina taarii ɗum kadi kollirɗe marbere to ŋoral mum.[10][7] Faandaare nder jumaa hannde ina gasa tawa wonaa e mahngo adanngo. Ina waɗi dekoraasiyoŋ pentiirɗo e jillondirde e kaɓirɗe leydi e kaɓirɗe janane, ina heen kaɓirɗe Iznik kuutorteeɗe kadi e kaɓirɗe Kütahya gila e teeminannde 16ɓiire e 17ɓiire.[10][7]

Portiko yeeso juulirde, e pavillon imperial dow

Portiko yeeso juulirde, e pavillon imperial dow

Bannge caggal juulirde

Bannge caggal juulirde

Nder jumaa, ina ndaara feewde damal

Nder jumaa, ina ndaara feewde damal

Dome mawɗo juulirde ndee

Dome mawɗo juulirde ndee

Nokku mihrab jumaa oo

Nokku mihrab jumaa oo

Loge sultan

Loge sultan

Yeru mbaadi laamorɗe nder juulirde

Yeru mbaadi laamorɗe nder juulirde

Tuugnorgal

Wikimedia Commons ena jogii kabaruuji jowitiiɗi e jumaa Beylerbeyi.

Ciimtol

"Beylerbeyi/Hamid-i Evvel Camiisi (Juulirde Beylerbeyi/Hamid-i Evvel)". hol no Istanbul.com. Heɓtinaama ñalnde 2022-04-01.

Kuugal 2019, hello 234-235.