Jump to content

Climate Alliance

Iwde to Wikipedia
Climate Alliance
international non-governmental organization
Golle imaaɗe30 Mbooy 1992 Taƴto
Laamu inndeKlima-Bündnis der europäischen Städte mit indigenen Völkern der Regenwälder / Alianza del clima Taƴto
Mutiɗa inndeKlima-Bündnis, Climate Alliance Taƴto
Board memberRonald van Meygaarden Taƴto
LesdiAlmaanya Taƴto
Memba enAssociation of Energy Consumers, Deutscher Bahnkunden-Verband, SDG Watch Europe, The Coalition for Energy Savings Taƴto
Legal formRegistered association (eingetragener Verein) Taƴto
Headquarters locationFrankfurt am Main Taƴto
Laawol ngol laamu anndanihttps://www.climatealliance.org/home.html, https://www.klimabuendnis.org/home.html, https://www.alianzadelclima.org/inicio.html Taƴto
Privacy policy URLhttps://www.climatealliance.org/data-protection/ Taƴto

Climate Alliance sosaa ko e hitaande 1990, ko fedde gure, gure, kominaaji e diiwanuuji tawaaɗi e nder Orop walla e nder geec Amasoni, daraniiɗi reende weeyo winndere ndee. Terɗe 1998 jooni ɗee ko fedde ɓurnde mawnude e winndere ndee, ƴettunde golle nokkuuje ngam haɓaade caɗeele weeyo winndere ndee.[1]

Sekretariyaa Oropnaajo ko feewti e kilimatiseer ina woni to Frankfurt am Main, to Almaañ e to Biriksel, to Belsik. Terɗe fedde nde ina tawee e Otiris, Bielorussi, Belsik, Bulgari, Korowasi, Cekoslowaki, Danemark, Finlande, Farayse, Joorji, Almaañ, Honngiri, Irlannda, Itali, Luksemburg, Maseduwaan worgo, Pays-Bas, Peru, Poloñ, Portigaal, Rumaani, Slowaaki, S S.

Faandaare e paandaale

[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]

[windugo]

Fedde nde ina waɗi terɗe 1998 ummoriiɗe e leyɗe 27, tuggi oktoobar 2024. Kala tergal ina yiɗi ustude gaasuuji gaddooji seer e nokkuuji mum en. Sehilaaɓe maɓɓe ko leƴƴi koɗdiiɗi e laddeeji toɓo. Sehilaaɓe ɓiɗɓe leydi ndii ko COICA, woni fedde toppitiinde koɗki ɓiɗɓe leydi leyɗe jeenay keedɗe e Basin Amasoni.

E naatde e Climate Alliance, gure e kominaaji ina njaɓɓoo paandaale fedde ndee :

E daranaade ustude 95 e nder teemedere gaasuuji gaddooji seer e hitaande 2050 so renndinaama e toɓɓe 1990, tawa ina yahdi e wasiyaaji IPCC.[2][3]

Huutoraade golle kilimatiseer moƴƴe e kuuɓtodinɗe tawa ina yahdi e kuule fedde wiyeteende Climate Alliance.

Ngam ƴellitde nuunɗal weeyo wondude e leƴƴi koɗdiiɗi ɗii, tawa ina wallita hakkeeji mum en, ina reena keewal nguurndam e woppude huutoraade leɗɗe ɗe njuɓɓudi mum en duumotaako.

Piile gonɗe e reende weeyo nokku oo ko ustude semmbe e huutoraade semmbe no moƴƴiri kam e jolngooji semmbeeji kesi e yah-ngartaa moɗmoɗtondiral e weeyo. Climate Alliance ina wasiyoo gure e municipaalitee en e huutoraade peeje ngam hisnude weeyo e ƴellitde kuutorɗe anndaaɗe ngam winnditaade no fotiri e kuutoragol semmbe e CO2. Yanti heen, Climate Alliance ina ƴetta e yuɓɓina eɓɓaaɗe e kampaañuuji, jowitiiɗi e pelle ceertuɗe. Gaagaa golle mum Climate Alliance ko gollodiiɗo e kampaañuuji goɗɗi e ɗanle kadi e nder golle politik. To bannge ngenndi e hakkunde leyɗeele ina darii e laamuuji nokkuuji Orop gollotooɗi e reende weeyo e wallitde pelle leƴƴi koɗdiiɗi.

  1. Climate Alliance's targets Accessed on 14. July 2022.
  2. Climate Alliance's targets Accessed on 14. July 2022.
  3. "Official member list of the Climate Alliance". Climate Alliance. Retrieved 9 November 2024.