Cowpea
Kosam ( Vigna unguiculata ) ko leɗɗe ɓuuɓɗe hitaande kala ummoriiɗe e Muñal maggal e leydi ɓuuɓndi e toɓooli seeɗa waɗi ɗum ndema teeŋtuka e nder diiwanuuji semi-arid e nder Afrik e Asii . Ina ɗaɓɓi nafooje seeɗa no feewi sibu nodule ɗaɗol leɗɗe ɗee ina mbaawi fiɓde azot weeyo, ɗum noon ko ndema nafoore wonande remooɓe waasɓe jawdi, kadi ina moƴƴi e ndemaaji goɗɗi. Lekki kii fof ina huutoree ngam ñaamde daabaaji tawi noon huutoraade ɗum ngam ñaamde jawdi ina gasa tawa ko ɗum addani ɗum innde mum.
Tariya/Tarihi,en
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]Kosam nayi ina nganndaa, heen tati ina ndema. Feere morfoloji toownde ina tawee e nder muminteeji tawa ina waɗi feereeji mawɗi e mawneeki, mbaadi, e mbaydi leɗɗe. Koppi ina mbaawi wonde dariiɗi, semierektiiji walla ƴeeŋtuɗi Aawdi ndii ɓuri waawde aawde ko aawdi mum ndi heewi protein hay so tawii noon ko leɗɗe e ɓuuɓri aawdi ndi mbaylaaki ina mbaawi kadi ñaameede.
Kosam lysidi Afrik
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]Koɗorɗe ina ndema e Afrikina jeyaa e geɗe ɓurɗe ɓooyde ndema. Kewu ɗiɗaɓo domestication ina gasa tawa waɗi ko to Asii, hade mum en sarde e nder Orop e Amerik. Aawdi ndii ina heewi defde, waɗee heen ɓuuɓri e kari, walla liggortee ko farin walla paasta.
heewde
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]Ko ɓuri heewde e cowɗi ina ndema e duunde Afrik, haa teeŋti noon e Niiseer e Niiseer, tawi ko 66% e peewnugol winndere ndee. Hiisa 1997 hollitii wonde kosam ɗam ina remee e leydi, ina jogii peewnugol e nder winndere ndee ko ina tolnoo e miliyoŋaaji 3 ton, tawi ko 200 miliyoŋ neɗɗo ina ñaama ɗum ñalnde kala. Ko vuri heewde e mborosaaji ko cazeele mawze e peewnugol cowgol, won heen ina addana ko ina tolnoo e 90 e kosam. Ko mboros bonɗo biyeteeɗo Maruca vitrata woni mboros mawɗo hade ndema, ko mboros Callosobruchus maculatus woni mboros mawɗo caggal ndema.
Tagngo e etimoloji
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]Vigna unguiculata ko tergal e mbaydi Vigna (piye e ñebbe). Unguiculata ko ɗemngal latin firti ko e ƴiye tokoose ko ɗum hollirta ƴiye tokoose e dow ƴiye puɗi. Inɗe ɓurɗe waawde huutoreede e ƴiye ndema ko ƴiye ɓaleeje, ƴiye fuɗnaange, niebe (walla ñebbe) e ƴiye crowder. ƴiye ndema ina tawee e nder mbaydiiji gonɗi e nder winndere ndee, ɗi nganndu-ɗaa ko ɗiin mbaydiiji keewɗi, ɗi nganndu-ɗaa ko ɗiin mbaydiiji nay unguiculata, biflora, sesquipedalis, e textilis. Senngo banndiraaɓe ladde nder V. unguiculata ɓuri saɗtude, ko ɓuri inɗe 20 ceertuɗe kuutoraama e hakkunde 3 e 10 fedde tokosere siforaande. Pecce asliije stenophylla, dekindtiana, e tenuis ina nanndi e ko heewi e denndaangal safaaraaji taksonomiiji, kono mbayliigaaji pubescens e protractor ƴettaa ko e tolno muminteeji e sifaaji 1993.
Bindol Kosam
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]Binndol gadanol konngol cowpea feeñi ko e hitaande 1798 to leyɗeele dentuɗe Amerik Innde ndee ɓuri waawde heɓde ko sabu kuutoragol majji ngam ñaamde na’i. Peeje gite ɓaleeje, innde huutorteende e fedde cultivar unguiculata, ina siftina woodgol toɓɓere ɓaleere ceertunde e hilum aawdi ndii. Piye gite ɓaleeje adii naatde ko e dowlaaji fuɗnaange Amerik e won e mbaydiiji gadani ina njogii piye ɓuuɓɗe e nder ɓuuɓri mum en, ɗum addani inɗe goɗɗe ɓurɗe waawde huutoreede ɗee, hono peeje fuɗnaange e peeje crowder.
Munal
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]Muuñal sesquipedalis arii e leyɗeele dentuɗe Amerik rewrude e Asii. Ina sikkaa ko ɓuuɓri juutndi ndi heewaani, ndi addani ndi innde latin sesquipedalis firti ko njuuteendi koyngal e feccere e inɗe ɓurɗe waawde huutoreede ko wayi no ɓiɗɓe leɗɗe yardlong, ɓiɗɓe leɗɗe asparagus, e ɓiɗɓe leɗɗe juutɗe Sinuwaa.