Dawakin Tofa
Dawakin Tofa woni nokkuure laamu nder lesdi Kano, lesdi Naajeeriya. Joɗnde mayre woni ko e wuro Dawakin Tofa (walla Dawaki) e Nde hawri e gure e gure keewɗe, ko wayi no Alajawa, Bagari, Bankaura, Dandalama, Jobenkun, Kaleku, Rumi e Yelwa.[1] Feccere leƴƴi Hausa e Fulani ko leƴƴi ɗiɗi ɓurɗi teskeede. Ɗemɗe Hawsa e Fufulde ina keewi haaleede e nder diiwaan hee, ko diine Lislaam ɓuri waawde huutoreede toon. Opitaal mawɗo Dawakin Tofa e duɗal ganndal Dawakin Tofa ko njuɓɓudiiji anndaaɗi e nder Dawakin Tofa.
Wertallo mayri ko 479 km2, e binnditagol 2006 ngol ko 247 875 neɗɗo.
Kod posto nokku oo ko 701.[2]
Sigga
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]Wuro mekanik ɓurngo mawnude e nder Fuɗnaange leydi Najeriya fof, wuro mekanik Kwakwaci anndaango, woni ko sara Dawakin Tofa. Ujunnaaje ujunnaaje soodooɓe e yeeyooɓe ina kawra e luumo Dawanau, gooto e luumooji keewɗi baɗeteeɗi e nder diiwaan laamu nokku oo, ngam waɗde njulaagu. Wonande hoɗɓe e Dawakin Tofa, ndema ko nguura maɓɓe gadana. Diiwaan oo ina waɗi gese maantinɗe ko wayi no njuumri, njuumri, e soya. Reende jawdi, mbaylaandi, e waɗde mbaydiiji ko yoga e golle faggudu goɗɗe maantinɗe ɗe Dawkin Tofa gollotoo.[1]
Wakati
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]To Dawakin Tofa, dumunna yooro ina waɗi heen duule, dumunna ɓuuɓɗo ina tooña, ina heewi duule, tawa kadi ko duule ina ngulla hitaande kala. Hakindo nguleeki hitaande ina wayloo hakkunde 56°F e 101°F ; ina famɗi ɗo lesɗi walla ɓuri 52°F walla 106°F.[3] Duuɓi nguleeki, tuggi 16 marse haa 26 mee, ina njokka lebbi 2,3, tawi ñalnde kala ina tolnoo e 98°F. E nder nguleeki toowki 101°F e nguleeki les 75°F, lewru abriil ko lewru ɓurndu ɓuuɓde e hitaande e nder Dawakin Tofa.[4][5][6] E nder nguleeki ɓurtuki ñalnde kala les 88°F, dumunna ɓuuɓɗo ina yahra e lebbi 1,7, tuggi 6 desaambar haa 29 lewru Yarkomaa °F.[3][4]