Glibenclamide
Glibenclamide anndiraande kadi glyburide, ko lekki ɓuuɓki, kuutorteeɗo ngam safrude jabet fannu Ina wasiyee nde ƴettetee e ñaamdu e fijirde.Ina waawi huutoreede e leɗɗe goɗɗe ñawɗe jabet. Wasiyaaka huutoreede e hoore mum e jabet fannu 1.Ina ƴettee e hunuko.
Ko ɓuri heewde e batte mum ko ɓuuɓri e ɓuuɓri ɓernde. Batte bonɗe ina mbaawi wonde : angioedema e ŋakkeende suukara e nder ƴiiƴam. Ko ɓuri heewde e mum en ina mbaawi huutoreede e nder reedu kono ina waawi huutoreede e nder reedu. Ko e nder safaara sulfonylureas, ina gollira e ɓeydude yaltinde insulin e nder ɓalndu.
Glibenclamide yiytaa ko e hitaande 1969, jaɓaa huutoreede e safaara to leyɗeele dentuɗe Amerik e hitaande 1984. Ina heɓoo e lekki generik. E hitaande 2021, ko kañum woni 214ɓo ɓurɗo heewde lekki e nder leyɗeele dentuɗe Amerik, ko ina ɓura miliyoŋaaji 2 lekki.
Kuutoragol
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]safaara Glibenclamide ina huutoree ngam ustude suukara e nder ƴiiƴam ñawɓe jabet fannu 2, tawi ko ñaamde e fijirde tan njiylotoo ɗum. Ina moƴƴi no metformin walla insulin nii e nder wonduɓe e jabet reedu.
Batte mum
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]Ko heewi e batte mum ko ɓuuɓri, ɓuuɓri ɓernde, ɓeydagol teddeendi, e ɓuuɓri ƴiiƴam.Lekki kii kadi ko sabaabu mawɗo ŋakkere suukara e nder leɗɗe. Risk oo ɓuri mawnude e sulfonilureeji goɗɗi ɗii.
Ko luutndii ɗum
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]Glibenclamide ina waawi waasde wasiyaade e wonɓe e ŋakkeende G6PD, sibu ina waawi saabaade ɓuuɓri ƴiiƴam. Reedu e ɓuuɓri Ko ɓuri heewde e mum en ina mbaawi huutoreede e nder reedu kono ina waawi huutoreede e nder reedu.
Mekanisme
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]golle Lekki kii, hono sulfoniluree, ina gollira e jokkondirde e haɗde laabi potaasiyom sensible ATP (KATP) gonɗi e nder geese beta pankreas. Ndee ɗoo reentaade ina addana membrane cellal depolarisaasiyoŋ, uddita Laabi kalsiyum baɗɗiiɗi e voltage.[12] Ɗum ina addana ɓeydagol kalsiyum nder geese e nder geese betaa pankreas, caggal ɗuum kadi ustude ɓuuɓri insulin.
Caggal nde mboros o heɓi, ƴiiƴam-ngaandi ina taƴa, glibenclamide ina waawi yettaade ƴiiƴam hakkundeejam. Glibenclamide hollitaama ina ɓuri jokkondirde e ƴiiƴam iskemiik.[14] Yanti heen, e nder ngonkaaji iskemiik SUR1, woni feccere reggondirnde e laabi KATP- e NCCa-ATP-, ina feeñnina e neronuuji, astrositteeji, oligodendrositteeji, ƴiye endoteliyal [15] e nder mikroo-gliiyaaji kuutortooɗi.
E wiyde wiɗto ngoo, ooɗoo e leɗɗe sulfoniluree goɗɗe ina njogii kadi batte ɓeydooje e ɓalndu. Ina gollira e haɗde enzim biyeteeɗo Karnitil Asil Transferase I (CAT-I) e nder laawol gootol, tawa ina tawee e mitokondriyaaji. Ɗum haɗata ko nawde asideeji ɓuuɓɗi juutɗi e nder mitokondriyaaji ngam oksidaasiyoŋ beta. Ɗuum haɗata ko hipergliseemi mo ɗum yamiraa.
Tariya
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]Nde feewnaa ko e hitaande 1966 e nder wiɗto gollondiral hakkunde Boehringer Mannheim (jooni jeyaa ko e Roche) e Hoechst (jooni jeyaa ko e Sanofi-Aventis.
Renndo e pinal Inɗe
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]markeeji Glibenklamiid ina heɓoo e lekki kiiɗki, ko sosiyeteeji farmasi keewɗi peewnata ɗum, ina yeeyee e inɗe keewɗe ko wayi no Gliben-J, Daonil,[19] Diabeta,[20] Euglucon, Gilemal, Glidanil, Glybovin, Glynase, Seminil-Micronase e... Ina tawee kadi e safaara gonɗo e doseeji fiɓnde, tawa ina wondi e metformin, yeeyeteeɗo e inɗe njulaagu keewɗe, yeru. Bagomet Plus, Benimet, Glibomet, Glukonorm, Glukored, Glukovans, Metglib e woɗɓe heewɓe.