Hausa–Gwandara languages
Appearance
Ɗemɗe Hausa–Gwandara (anndiraaɗe kadi ɗemɗe A.1 Hirnaange Chadic) ɗe ɓesngu Afro-Asiyatik ɓuri haaleede ko to Niiseer e Naajeeriya. Ina jeyaa heen Gwandara e Hawsa, ɗemngal Caad ɓurngal heewde yimɓe, ɗemngal mawngal e nder Hirnaange Afrik.
Ɗemɗe Ɗemɗe ɗiɗi Hawsa–Gwandara ɗe ngoni:
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]Hawsa Gwandara Senngo nder Chadic hirnaange Tuugnaade e morfolooji innde e sifaaji grammar goɗɗi, Blench (2021) miijii ko calɗi Hausa–Gwandara ɗii ngoni calɗi Chadic hirnaange gadani ceertuɗi e Chadic Proto-Hirnaange.[1]
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]Batte ɗe ngonaa Chadic Ɗemɗe Hausa–Gwandara ina njogii kelme keewɗe ɗe tawaaka e ɗemɗe Chadic goɗɗe[2] sabu ko ɗemɗe Adamawa, Plateau, Kainji, Nupoid, e ɗemɗe Benue-Kongo goɗɗe keɓtinaaɗe e sahaa yaajde e nder leydi Naajeeriya. Nde ɗeen ɗemɗe mbaɗti assimile, ko heewi e konnguɗi mum en mbayliino lexicon Hausa. Won batte ɗemɗe Nilo-Sahara majjuɗe ɗee ina cikkaa.[2]
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]Doggol kelme Hausa ɗe ina gasa tawa ummorii ko Benue-Kongo:[2]
Engeleere Hausa tárà jeenay yumma/debbo uwaa lootde (ɓanndu) wankèè leeso gado boɗeejo, boɗeejo jalboowo jaa hitaande shekara portube beguwa agama liɗɗi ƙadangare ndiyam ruwaa naange, ñalawma rana eggudu ƙwǎy liyon zákii lewru dààmísà lewru, lewru wátàà hare ko ɗoon ƴiye kunāma yiɗde/haajde/yiɗde/yiɗde soo koɗo (sfinkter) kondo, ƙunduu doktoor bokaa heege yúnwàa paɗe tākalmi lannda huɗo tofa moƴƴere, sortude iri jimɗi ráwáá maayo rafi ram rago baali goggo, goggo konu yāƙi gatari saak moƴƴo, hakke dede, daidai bulrush millet maiwa iburu iburu feccere raabi wuro/koɗorde tungaa kosam debbo màmáá haayre ɓuuɓnde fā, pā hoɗorde bukka ɓuuɓna tauna, tamna kosam náamàa nebam mai puɗi ɗabééwà
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]Tuugnorgal
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]Blench, Roger. 2021. Ɓooygol maandeeji limoore e nder Caad hirnaange Roger Blench. WOKAL, wuro Leydi.
Blench, Roger. 2011. Etimoloji Benue-Kongo (e won e Nilo-Sahara) wonande kelme Hausa?