Jump to content

Jisha-bugyō

Iwde to Wikipedia
Jisha-bugyō
Subclass ofbugyō Taƴto
YemreSan-bugyō Taƴto
Field of workjisha Taƴto
LesdiJapan Taƴto

Jisha-bugyō (寺社奉行; lit. "komisiyoŋ suudu dewal e suudu dewal") ko darnde nder njuɓɓudi njuɓɓudi diine gonndi gila e jamaanu Muromachi haa e jamaanu Edo to Japon. Toɗɗagol

e ndeeɗoo biro mawɗo ko fudai daimyōs, ɓurɗo lesɗude e birooji shogunate ngam haɗde ɗum noon.

Ndee tiitoonde shogunate ina rokka jaagorde ndee golle toppitiiɗe cuuɗi dewal e cuuɗi dewal. Ɗuum ina hiisee wonde biro toowɗo, ina lesɗi seeɗa tan e biro wakadoshiyori kono ina ɓuri bugyō goɗɗo oo fof.

Doggol jisha-bugyō

[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]

Ndee doggol timmaani; aɗa waawi wallude e ɓeydude geɗe ŋakkuɗe. (Desammbar 2024) Tsuda Masatosi (?-1650)

Oka Tadasuke (duuɓi 1736-1751). Kuse Hirochika (hitaande 1843 haa 1848) Naito Nobuchika (hitaande 1844-1848) Matsudaira Tadakata (1845) 1848-1885) Ando Nobumasa (hitaande 1852-1858) Itakura Katsukiyo (hitaande 1857 haa 1859, hitaande 1861 haa 1862) Honjo Munehide (hitaande 1858 haa 1861) Mizuno Tadakiyo (1858-1861) Inoue Masanao (hitaande 1861 haa 1862) Makino Tadayuki (1862) Matsudaira Yasunao (1865)

Ƴeew kadi Bugyō Teskorɗe

[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]

Biisley, Wiliyam G. (1955). Binndanɗe cuɓaaɗe ko faati e politik caggal leydi Japon, 1853–1868, p. 323.

Nusbaum, Luwis-Frederik. (2005). "Jisha-bugyō" e nder deftere Japon, p. 425., h. 425, to Defte Google Manabu Oshi, winndi, Ooka Tadasuke, Yoshikawa Kōbunkan, limtaaɗi e Nihon no Rekishi 11, Hiroyuki Inagaki, Duɗal jaaɓi-haaɗtirde Kiyoto to bannge jaŋde caggal leydi Biisley, h. 335. Beeseley, p. 338. Biisley, h. 336. Biisley, h. 331. Biisley, h. 333. Biisley, h. 332. Biisley, h. 337. Dunning, Erik e woɗɓe. (2003). Sport: Miijooji teskinɗi e nder Sosiyoloji, p. 189.


.[1].[2]

  1. Beasley, William G. (1955). Select Documents on Japanese Foreign Policy, 1853–1868, p. 323.
  2. Nussbaum, Louis-Frédéric. (2005). "Jisha-bugyō" in Template:Google books