Jump to content

Jok (spirit)

Iwde to Wikipedia

Jok (kañum ne ina winndaa jogi walla joogi) ko helmere wonande dental ruuhuuji e nder njuɓɓudi goongɗingol aadaaji leñol Acholi to Uganndaa e Sudaan worgo. Jok ina sikkaa ko kañum woni sabaabu ñawu, musiiba, e maayde, kam e ɓuuɓri doole, ndeenka, e ɓamtaare. Safrooɓe aadaaji (anndiraaɓe ajakwa) ina adii anndude Jok kaaleteeɗo oo, caggal ɗuum mbaɗa sadak e kewu potɗo ngam haɓaade ɗum en. Walla so tawii hono ngool laawol ina ŋakki neɗɗo jogiiɗo Jok oo ina waawi rewde e njuɓɓudi ngam dañde won e tolnooji e dow Jok oo, ndeen kamɓe e koye maɓɓe ɓe ngonta ajakwa. Jok ina waawi wonde taaniraaɓe walla tawa wonaa taaniraaɓe, ina waawi kadi jokkondirde e leƴƴi keertiiɗi, laamuuji, geɗe tago, walla kewuuji daartol. Jok ina sikkaa ko laamɗo ɓurɗo toowde, tagɗo e laamɗo winndere ndee.[1][2].[1][3][3][4][5][6][7]

Nokkuuji Jok

[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]

Acholi en ina cikkatnoo wonde ina woodi laamɗo Afrik gooto mawɗo ganndiraaɗo Jok. Kono Jok ina jogii duppiteeji keewɗi e hoore mum ɗi naatnata koye mum en e geɗe yimɓe. Range Jok ina yaaji, ina waɗi limoore nde humpito koloñaal en njibini. E wiyde kosmoloji Acholi, ina waɗi sifaaji tati mawɗi jok :[8][9][10]

Jok taaniraaɓe : Ko ɗeen ngoni ruuhuuji banndiraaɓe maayɓe, haa teeŋti e taaniraaɓe leñol, ɓe iwdi mum en wuurɓe teddini, teddini. Jok maamiraaɓe ina keewi wonde moƴƴuɓe e walluɓe, kono kadi ina mbaawi tikkere e tooñannge so tawii ɓe njejjitaama walla ɓe mbonnaama. Jok taaniraaɓe ina njiyloree, ina ɓuuɓnee e laabi, kirse, duwaawu, e sadakeeji, ko mawɓe walla safrooɓe aadaaji (ajakwa) ɓuri waɗde ɗum.

Jok mo wonaa taaniraaɓe : Ko ɗeen ngoni ruuhuuji tagooje goɗɗe, ko wayi no daabaaji, leɗɗe, kaaƴe, maayooji, koɗli, koode, walla naange. Jok mo wonaa taaniraaɓe ina heewi jokkondirde e leñol walla laamu keeriiɗo, ina jogori wonde gardiiɗo e patronat pelle mum en. Jok mo wonaa taaniraaɓe ina waawi wonde moƴƴo walla bonɗo, fawaade e sifaa mum e jokkondiral mum e almudɓe mum aadee. Jokuuji ɗi ngonaa taaniraaɓe kadi ina noddiree, ina njuɓɓinee e laabi, e sadakeeji, e duwaawu, e sadakeeji, ko mawɓe walla ajakwa ɓuri waɗde ɗum. Jogi: Ko ɗeen ngoni duppiteeji walla peeñɗi Jok toowɗo, laamɗo gooto tan. Jogi ina jeyaa e geɗe aadee, ina waawi kadi jogaade batte to bannge nguurndam yimɓe e renndooji. Jogi ina waawi weltaade walla mettinde golle aadee, kadi ina waawi yoɓde walla ñaawde no haanirta nii. Jogi kadi ina njaaboo e ɗaɓɓaande e ɗaɓɓaande aadee, ina waawi rokkude barkeeji walla kuddi. Jogi ina rewee, ina teddinee e nder laabi, e sadakeeji, e duwaawu, e sadakeeji, ko ɓuri heewde ko ajakwa walla annduɓe diine mbaɗata ɗum. Rewde Jok Abila ko nokku keeriiɗo hono suudu dewal, teskinndu e Jok, e ruuhuuji taaniraaɓe ɓe cikkatnoo ko ina ƴeewa Acholi en. E nder abila, yim6e ina ndokka jokkorgal ngal nyaamdu e yardu, hono yettude e 6eydude 6amtaare ma66e. Ɗee ruuhuuji ngonaano e abila sahaa kala, kono ina mbaawi feeñde saraaji walla hay so ina njillondiri, ina nelda kabaruuji e maandeeji keertiiɗi. Acholi en ina ndewatnoo Jok ngam dalillaaji keewɗi, ina ɗaminii maa ɗi cellin ñawɓe, ɗi ngadda barke e dogdu, ɗi ndeena wuro ngoo e geɗe bonɗe. Ngam weltinde Jok, yimɓe ina mbaɗa juulde teeŋtunde to abila ɗo ɓe ndokkata ɓe ñaamde e yarde.

Acholi Jok ina nanndi e miijo Kerecee’en e Alla. Kono nde diine kerecee en ngari e Acholi, ɓe ndartini huutoraade helmere Lubanga ngam Alla, hay so tawii e ɗemngal Acholi, Lubanga firti ko huunde hulɓiniinde hono maayde.

  1. 1 2 Green, Matthew (2008). The Wizard of the Nile: The Hunt for Africa's Most Wanted. Portobello Books. pp. 36–38. ISBN 9781846270314.
  2. Ogot, Bethwell A. (January 1961). "The concept of jok". African Studies (in Engeleere). 20 (2): 123–130. doi:10.1080/00020186108707134. ISSN 0002-0184.
  3. 1 2 Behrend, Heike (1995). "The Holy Spirit Movement & the Forces of Nature in the North of Uganda 1985-1987". In Hansen, Holger Bernt; Twaddle, Michael (eds.). Religion and Politics in East Africa: The Period since Independence. London: James Currey Ltd. p. 67. ISBN 0-85255-384-6.
  4. "Langi". People of Northern Uganda (in Engeleere). 2013-08-11. Retrieved 2024-01-11.
  5. Ocaya, Victor (March 1988). "Ultimate Reality and Meaning According to the Acholi of Uganda". Ultimate Reality and Meaning (in Engeleere). 11 (1): 11–22. doi:10.3138/uram.11.1.11. ISSN 0709-549X.
  6. "Religion in Traditional Uganda". Kitara Foundation for Regional Tourism (in Engeleere). 2016-06-02. Retrieved 2024-01-11.
  7. Allen, Tim (1991). "Understanding Alice: Uganda's Holy Spirit Movement in Context". Africa: Journal of the International African Institute. 61 (3): 370–399. doi:10.2307/1160031. ISSN 0001-9720. JSTOR 1160031. S2CID 145668917.
  8. Cite error: Invalid <ref> tag; no text was provided for refs named green2
  9. Atkinson, Ronald R. (1989). "The Evolution of Ethnicity among the Acholi of Uganda: The Precolonial Phase". Ethnohistory. 36 (1): 19–43. doi:10.2307/482739. ISSN 0014-1801. JSTOR 482739.
  10. Allen, Tim (July 1991). "Understanding Alice: Uganda's Holy Spirit Movement in context". Africa (in Engeleere). 61 (3): 370–399. doi:10.2307/1160031. ISSN 1750-0184. JSTOR 1160031. S2CID 145668917.