Jump to content

Kalulushi

Iwde to Wikipedia
Kalulushi
human settlement
LesdiSammbiya Taƴto
Nder laamooreCopperbelt Province Taƴto
Hiiri-weeti pelleUTC+02:00 Taƴto
Jonde kwa'odineto12°50′45″S 28°5′15″E Taƴto
Map

Kalulushi ko wuro e nder diiwaan Copperbelt to fuɗnaange caka leydi Zambie.Ngo woni ko e laawol M18, bannge hirnaange Kitwe. Yimɓe diiwaan Kalulushi ko 170 701 e binnditagol 2022. Kalulushi yalti ko wuro sosiyetee peewnitiiɗo e ƴellitaare Sosiyeteeji miniraaji e cakkital teeminannde 20ɓiire - e fuɗɗoode ko ɗoon woni hoɗorde birooji mawɗi ngam miniraaji njamndi mboɗeeri Zambie. Golle faggudu to Kalulushi (kañum e nokkuuji koɗdiiɗi ɗii) ustiima no feewi e uddugol nokkuuji 2 Shaft e 7 Shaft Mining.

Kalulushi inniraa ko maayo nokku oo. Innde "Kalulushi" ndee ummii ko e ɗemngal Lamba, ngal yimɓe jeyaaɓe e nokku oo kaalata. Ina firta maayo Kalulushi, ngo rewata e diiwaan hee. Innde maayo ngoo ina sikkaa ummorii ko e helmere "kalulu", firti ko "hare" e ɗemngal Lamba, ko maande kullon ladde keewkon, meeɗnooɗo wuurde e sara maayo ngoo. Nde yahi haa ɓooyi, nokku taariindi maayo ngoo ƴellitii, wonti wuro njulaagu, kono innde ndee heddii ko e nokkuuji tago.

Kalulushi sosaa ko e hitaande 1953, ko wuro sosiyetee wonande gollotooɓe e nder lowre njamndi e kobalt Chibuluma, nde wonti wuro renndo e hitaande 1958. Nde woni ko 14 km (9 mi) bannge worgo Kitwe, nokku ɓurɗo ɓadaade jolngo laana njoorndi, e dow tooweeki 1 2130 ft (m). Ko ɓuri heewde e gollooɓe wuro ngo ko njamndiiji Chambishi. Reserve Chati Forest Reserve to hirnaange wuro ngo ina joginoo gese mawɗe eukaliptus, pine tropical, e leɗɗe goɗɗe eksootik ina ndokka leɗɗe ngam golloraade njulaagu. Woods oo kadi ina rokka ZESCO sosiyatee kuuraa.

Duɗe to Kalushi

[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]

Duɗal hoolaare Kalulushi Duɗal hakkundeewal

Duɗe jaaɓi haaɗtirde e kolees

Kalulushi ina jogii duɗal jaaɓi haaɗtirde gootal e duɗe jaaɓi haaɗtirde ɗiɗi:

Duɗal jaaɓi-haaɗtirde katolik Zambia ko duɗal jaaɓi-haaɗtirde jeyaangal e hoore mum, tawaangal e laawol hooreejo leydi to Kalulushi, ngal fedde Episkopaal Zambia ardii. Duɗal jaaɓi-haaɗtirde ngal udditaa ko e lewru abriil 2008. Gila e hitaande 2011, dipolomaaji ina mbaawi dañeede e jaŋde, jaŋde ƴellitaare, njuɓɓudi njulaagu, faggudu, bankeeji e kaalis, hiisa, njuɓɓudi doole neɗɗo e karallaagal kumpital njulaagu.[non-primary source needed]

Koolaaɗo kuuɓal Kalulushi (KCN) ko koolaaɗo kuuɓal jeyaaɗo e laawol Tigwilizane, sara laawol hooreejo leydi. Kolleeji ɗi ina ndokka jaŋde Nursing udditaa e hitaande 2017, ina waɗi fotde 500 almuudo.[hono no?][citation needed]

Koolaaɗo kuuɓal ganndal cellal Chibuluma woni ko e nokku 12 ektaar e laawol feewde Mine Chibuluma. Kolleeje ɗee ina ndokka hoɗorde nde neɗɗo waawi ñaamde. Kolleeji ɗii ina njogii nokku ɗo pijirlooji keewɗi mbaɗata ngam waɗde pijirlooji tennis, volleyball, basket, fuku koyɗe.[fotde ɓurnde moƴƴude ina haani]

Winndannde mawnde: Mineraal to Sammbi

Kalulushi ina jogii ɗeeɗoo miniraaji:

2 Shaft - Udditaa ko e kitaale 90's

7 Shaft - Udditaa ko e hitaande 2005

Chambishi njamndiiji plc

NFC Afrik njulaagu Plc

Mineeji Chibuluma Plc

Koɗorde njamndi Chambishi

Kagem ko miniraagal limtilimtinngal

Gemcanton ko gollordu njulaagu Ltd

Baseeji dokke laamu Waylu ɗum e Wikidata

Je lesdi feere

VIAF

Je lesdi

Leyɗeele dentuɗe AmerikIsraayiil

Feere

  1. "Kalulushi | Zambia". Copperbelt Provincial administratio (in Engeleere). Retrieved 2020-05-24.
  2. Nsofwa, Chanda. "KALULUSHI TRUST SCHOOL". TCOP TECH. Retrieved 6 November 2021.
  3. "Kalulushi college of nursing, 7 tigwilizane road, Kalulushi (2020)". www.gleauty.com (in Engeleere). Retrieved 2020-05-24.
  4. "Chibuluma College of Health Sciences on Zambia Business Directory | List of Companies in Zambia". Zambia Business Directory | List of Companies in Zambia (in Engeleere). Retrieved 2025-04-04.