Jump to content

Kinzau-mvuete

Iwde to Wikipedia

Kinzau-Mvuete (walla Kinzao) ko wuro e nder diiwaan Kongo hakkundeejo e nder leydi Konngo, fotde 70 kiloomeeteer (43 mi) to fuɗnaange Matadi. Ina waɗi yimɓe 18 676 neɗɗo e hitaande 2012.

Kinsawu-Mwuete

[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]

Kinzawu-Mwuete e hitaande 2021

Kinzawu-Mwuete e hitaande 2021

Kinzau-Mvuete woni ko e nder leydi Konngo Demokaraasi

Koolaaɗo kuuɓal: 5,496686°F 13,289273°F

Lesdi

Ndenndaandi Konngo Demokaraasi

Lamorde

Kongo Cakaare

Lesdi

Seke-Banza

Yimɓe (limto 2012)

• Fu

676

Komin (municipaal) Kinzau-Mvuete ina jeyaa e diwanuuji jeetati njuɓɓudi leydi Seke-Banza. Ko e nokku gonɗo hakkunde laabi, ko nokku njulaagu wonande leydi ndi e nokkuuji mawɗi wurooji ko wayi no Muanda, Boma, Matadi e Kinshasa. E lewru suwee 2007, haalaama wonde laawol ngol 22 kiloomeeteer (14 mi) ngol dogata fuɗnaange Kinzao haa Seke-Banza ngol ina wondi e caɗeele teeŋtuɗe caggal toɓooli mawɗi. Laamu nguu ina anniyii dañde kaalis ngam heblude ɓulli ɗii rewrude e tolnooji.

Nokku gonɗo sara wuro ngoo ina ɓuuɓnaa e laawol, leɗɗe ɗee ina kuutoree ngam waɗde kuuraa walla leɗɗe ngam mahngo. E hitaande 2009, ina wiyee wonde njulaagu ina yaaji e nder ladde Mayumbe saraaji mum, wuro ngoo ina wara kala daaba mo ɓe mbaawi nanngude, ina ɓuuɓna kosam ɗam ngam yeeyde ɗum. Won e kullon ko wayi no mbabba ladde e porcupine ina mbaawi majjude e nder diiwaan hee.

Duɗal toowngal ƴellitaare ladde (ISDR) to Kinzau Mvuete sosaa ko e hitaande 1993, udditaa e lewru feebariyee 1994. Ina rokka janngirɗe e karallaagal ndema kuuɓtodinngal. Haa e lewru feebariyee 2009 ina woodi ŋakkeende ndiyam njareteeɗam sabu ŋakkeende pompe ngam rokkude ndiyam. Jaŋde ko faati e peewnugol ɓesngu ina ŋakki, kadi fitinaaji ina keewi. E wiyde nokku cellal oo, 75 suka debbo jahroowo e duuɓi 13 haa 17 njibinii reedu e hitaande 2009.

Tuugnorgal