Lafiya

Iwde to Wikipedia

Lafiya un gelle ɗer woyla cakare Naajeeriya. Ɗum ɗe kapital gelle ɗun Diiwal Nassarawa, Naajeeriya ɗen haa e adadu ɗuuɗiri ɗun 330,712 jooɗiɓe e hollinka limgal hisaago 2006 sakamako. Ɗum un ɗi gelle ɓurɗe mawgu ɗer diiwal Nassarawa.[1][2]

Taariku (Distinorde)[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]

Lafiya, haaɗumma annɗira ba lafiyan ɓare-ɓari, un ɗi kapital gelle ɗun diiwal Nasarawa cakawal Naajeeriya. Tiggaago ɗe Muhammadu Dunama ɗer saliigo ƙarniiwal 17th ɗun ɗe sitwal ɗun mo koro (migili) chiun. Ɗe aslu koro egguɓe fommbinaare yaahi agyaragu, anise eko lutti etc. Ɗe gelle ɗen jonta haa woodi lamɗo mo sappoe jowee ɗiɗijo ɗer mo gimɗo ɗun o hon. Adalijo Sidi Baga Muhammad I JSC rtd. Lafiya lattake ɗe kapital ɗun ɗe faruuɗeyeeso famre mauɗere ɗer ɗe ƙarniiwal saaliɗe ɗe 19th.

Baatal ɗe arɗungal ɗun Muhammad Agwai (1881-1903), luumo lafiya lattake ngo muhimma ɗer ɗe Benue sooɗooɓe e sara maɓbitaago e loko (56mi) (90km) fombina hirna e maayo Benue geheere.

Nder 1903 ɓe British (laamu boɗejo) wakkatire ɓe kakkilanta woylare Naajeeriya annɗinii lamiɗo Musa e lamido lafiya artuudo. Ɗe 1967 laamorde ɗen mawɗe ɓannɗu ɗen ɓe lafiya kennɗiɗi ɗun hokkorɗe Benue-Plateau diiwee ɗer 1976 ɗun lorteraake jottori Diiwal Pilato.

Nassiji[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]