Proning

Proning walla prone positioning ko waɗde ñawɓe e nokku ɗo ɓe ngoni ɗoo, tawa ina lelna e yeeso maɓɓe. Ɗum huutortee ko e safrude ñawɓe wonɓe e safrirde toownde, wonduɓe e rafi ɓuuɓɗo (ARDS). Teeŋti noon e ñawɓe wonɓe e ventilatoruuji kono, e nder mboros COVID-19, ina huutoree e ñawɓe wonduɓe e masiŋaaji oksijen e CPAP ngam waylude ventilatoruuji.

Toppitagol tiiɗngol
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]Position prone ina waawi huutoreede e yimɓe wonduɓe e rafi ɓuuɓɗo (ARDS) ngam moƴƴinde fooftere mum en. So tawii ñawɗo oo ina wondi e toppitagol tiiɗngol, ina seedtoo ɗum noon ko huunde saɗtunde sabu ƴeftude e wirnude ñawɗo mo anndaaka ina ɗaɓɓi gollotooɓe heewɓe walla kaɓirɗe keertiiɗe. So tawii ko ɗe intubated ndeen hakkille ina foti waɗeede ngam ƴellitde tangle jokkondirɗe e laabi e tuubaaji.
Meta-analyse 2011 e wiɗtooji 48 hollitii wonde alaa ko bonnata e maayde ñawɓe wonɓe e safrirde toownde kono ustaare mawnde e maayde tawaama tan ko e ɓeen ñawɓe wonduɓe e ARDS no feewi.
Ƴeewndo 2012 (kesɗitinaango e hitaande 2022) e proning e nder sukaaɓe wonduɓe e rafi foofaango ɓuuɓngo e ventilaasiyoŋ mekanik tawi ko seedeeji laaɓtuɗi seeɗa wonde ina moƴƴi e moƴƴitinde oksijen, kono waɗaani wasiyaaji laaɓtuɗi Alaa batte bonɗe tawaa kono ko baasal sudden nepromeath infant, the sudden syndromeita is ƴeewndo jokkondirngo.
Ƴeewndo njuɓɓudi jarribooji 11 e hitaande 2014 hollitii wonde ustude nguleeki weeyo, tawa ina yahdi e jokkere enɗam, ina waɗi nafoore, ina hisna nguurndam fotde ñawɗo gooto ɓeydaaɗo e nder sappo e go’o.
Wiɗto mawngo ƴeewndo ngam faamde batte winndere ndee e ŋakkeende foofaango tiiɗngoE (LUNG-SAFE) ngo Fedde Oropnaare toppitiinde safaara (ESICM) yuɓɓini, ƴeewtindorii ko kuutoragol proning e nder dumunna wiɗto 2014. E oon sahaa, proning huutoraama e ko ɓuri heewde e 4% ñawɗo e 7% e ARDSe fof ñawbuuli. Kampaañ ESICM e sepsis wuurɗo yaltinii kuule jowitiiɗe e njuɓɓudi mawɓe wonduɓe e rafi koronaawiris 2019 (COVID-19) e hitaande 2020. Ɗeeɗoo kuule ina wasiyoo huutoraade proning :
Wonande mawɓe wonduɓe e henndu mekanik wonduɓe e COVID-19 e ARDS moƳƳo haa tiiɗa, eɗen mbiya yo ɓe mbaɗtu henndu ɓuuɓndu fotde waktuuji 12 haa 16, tawa henndu ɓuuɓndu alaa (wasiyaaji ɗi ngalaa semmbe, seedeeji ɗi ngalaa kalite).
E nder rafi COVID-19, ina woodi seedeeji teskinɗi e nokkuuji ko wayi no New York, wonde darnde ŋoŋɗi walla ŋoŋɗi ina waawi huutoreede e oksijen mo mask rokkata walla jokkondirɗo e ɓuuɓri gonndi e ƴiiƴam (CPAP) ngam moƴƴinde oksijen e noon reenaade haaju e intubation e ventilation. Ɗuum ina teskaa e ñawɓe teeŋtuɓe, ɓe ngalaa semmbe, ɓe ɓuri tampinde e ɓalndu mum en e nder mbaydi ŋoŋɗi. E lewru Abriil 2020, Fedde toppitiinde ko fayti e ñawɓe (Intensive Care Society) yaltinii jamirooje ngam huutoraade mbaydi gonndi e ñawɓe COVID-19, ina wasiyoo nde ƴeewtetee e ñawɓe fotɓe fof.
Mekanismeeji
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]Won geɗe keewɗe cifaaɗe ngam safrude nafoore ndeeɗoo darnde wonande ñawɓe ARDS. Ina jeyaa e ɗeen...
oksijen ɓurɗo moƴƴude sabu batte ɓanndu darnde ndee, ustude teddeendi ɓanndu e dow ƴiiƴam e ɓuuɓri
ustaare mboros ɓuuɓɗo jokkondirɗo e ventilator (VILI) nde tawnoo baasal e baasal ɓuuɓngal ina ustoo
moƴƴitinde golle ƴiiƴam ñaamo ɓernde, ɓuuɓnata ƴiiƴam e nder ƴiiƴam, e ɗuum ustude ŋakkeende cor pulmonale fatal
ɓurde moƴƴude e ɓuuɓnude ndiyam ɓuuɓɗam saabaade ustaare ɓuuɓri jokkondirndi e ventilator
Ƴeew kadi
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]Asfiksi gonɗo e darnde
Darnde cellal
Darnde supine