Sate padang
| Subclass of | satay, street food, jajan pasar, fast food |
|---|---|
| Yemre | Indonesian cuisine |
| Tagu | culture of Indonesia |
| Lesdi | Inndonesiya |
| Indigenous to | Padang Panjang, Padang, Pariaman, Payakumbuh |
| Location | Sumatera Barat, Padang, Inndonesiya |
| Country of origin | Inndonesiya |
| Fabrication method | fire-grill |
| Cuisine | Indonesian cuisine |
| Serving temperature | hot |
| Course | main course |
Sate Padang, ɓurɗo heewde wiyeede ko satay Padang, ko satay keeriiɗo ummoriiɗo e ñaamdu Minangkabau, waɗeteeɗo e nder kuɓeeje tokoose na’i, ñamleeɗe e dow mum ko ɓuuɓri ɓuuɓndi. Sifaa maggal ɓurɗo teeŋtude ko ɓuuɓri ɓaleeri tiiɗndi, ndi waɗaama e mburu maaro jillondirɗo e ɓuuɓri na’i e ɓuuɓri ƴiiƴam, e kurkuma, e jenngi, e laay, e koriyannde, e ɗaɗol galangal, e kumin, e ɓuuɓri kari, e lamɗam. To Medan, nyaamduuji Sate Padang keewɗi kuutortoo ko wonaa tan kosam na’i, kono kadi kosam ɓiɗɓe leɗɗe, ngaari, baali, e kosam baali. Kadi to Medan, kosam ɓuuɓɗam ina waɗee e dow sate padang, e lontong ko bannge.
Sate padang ina waɗi sifaaji tati, ko ɗiin ngoni sate padang panjang, sate payakumbuh e sate pariaman. Nokkuuji tati ɗii ina ceerti e mbaydi sosiyetee mum en. Sate Padang Panjang ina heewi wonde e ɓuuɓri ɓaleeri, Sate Payakumbuh ina jogii ɓuuɓri ɓaleeri, Sate Pariaman ina jogii ɓuuɓri boɗeeri. Nde tawnoo sosiyeteeji ɗii ina ceerti, ñamri kala sifaa sate ina seerti.
Kosam nagge kesam ina ɓuuɓnee laabi ɗiɗi e nder lowre mawnde heewnde ndiyam ngam waɗde kosam ɗam softude e ɓuuɓde. Ndeen kosam ɗam taƴaama, ɓuuɓnaama e kosam ɗam. Ndeen ɓuuɓri ndii ina huutoree ngam waɗde ɓuuɓri ndii, ina jillondira e 19 sifaa ɓuuɓri ndi ɓuuɓnaa, ndi ɓuuɓnaa e sifaaji chili ceertuɗi. Ndeen ɓuuɓri ndii fof ina hawree, ina defa fotde hojomaaji 15. Sate oo maa ɓuuɓne ko adii nde ñamletee, tawa ina huutoroo kuuraa ɓuuɓɗo.[1]
tuugnorgal
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]- ↑ KumparanFood (4 January 2018). "Mengenal 3 Jenis Sate Padang Berdasarkan Daerah di Sumatera Barat". Kumparan. Retrieved 1 November 2022.