Jump to content

Banu Hashim

Iwde to Wikipedia
Banu Hashim
clan
LenyolQuraysh Taƴto

Banu Hashim (Aarabɓe: بنو هاشم) ko leñol aarabɓe nder leñol Quraysh ngol annabi lislaam Muhammadu jeyaa, inniraa ko mawniiko Muhammadu Hashim ibn Abd Manaf.

Terɗe ndeeɗoo leñol, haa teeŋti e iwdi mum en, ina mbiyaa kadi Haashimi en, Hashimi en, Hashimi en, walla Bakara en ina keewi jogaade innde al-Hāshimī. Ɓeen iwdiiji, haa teeŋti noon e rewindaade leñol mum en haa e Muhammadu rewrude e ɓiyiiko debbo biyeteeɗo Faatima, ina njogii tiitoonde aadaaji Sharīf (ina heewi nanndude e Sayyid).[1]

Gila e teeminannde 8ɓiire, iwdi Hashimid en ngari ƴeewteede ko maande teddungal, kadi ko kañum woni sabaabu mo laamuuji keewɗi laawɗini laamu mum en.[2] Won e laamuuji lislaam ɓurɗi anndeede ɗi iwdi Hashimid ina jeyaa heen Abbasid en (laamiima gila Bagdaad 750-945; njoginoo kalifaandi tawa ɓe kuutoraaki laamu 945-1258 to Bagdaad e 1261-1517 to Kayhayru), Fatimid en (laamiima gila Kayru10–97 Alawi (laamɓe Maruk, 1631–hannde), e Hashemite en (laamɓe Urdun, 1921–hannde).[3]

E aadaaji, leñol ngol inniraa ko Hashim ɓii Abd Manaf. O resi ko Salma bint Amr jeyaaɗo e leñol Banu Najjar, leñol Azdi en.[4][5]

E nder aarabeeɓe ko adii lislaam, yimɓe ina ceerti koye mum en fawaade e leñol mum en, e leñol mum en, caggal ɗuum galle mum en/galle mum en. Wonno ko sifaaji leƴƴi ɗiɗi mawɗi: Adnani en (iwdi Adnan, iwdi aadaaji Aarabeeɓe worgo, hakkundeejo e hirnaange Arabi) e Qahtani en (ummoriiɓe Qahtan, iwdi aadaaji Aarabeeɓe fuɗnaange e fuɗnaange-rewo Arabiiji).[6][7] Banu Hashim ina jeyaa e leƴƴi leñol Quraysi,[8] kadi ko leñol Adnan. Innde mayre ummii ko e Hashim ibn Abd Manaf, mawniiko gorko Muhammadu, e wondude e leƴƴi Banu Abd-Shams, Banu Al-Muttalib, e Banu Nawfal ina waɗi taƴre Banu Abd al-Manaf e nder Quraysh.

  1. Template:Cite encyclopedia
  2. Van Arendonk & Graham 1960–2007.
  3. Routledge, Bruce (2004-07-26). Moab in the Iron Age: Hegemony, Polity, Archaeology (in Engeleere). University of Pennsylvania Press. p. 236. ISBN 978-0-8122-3801-3.
  4. al-Tabari, Abu Jafar. The History of al-Tabari Vol. 6: Muhammad at Mecca. p. 125.
  5. The Agrarian System of Islam Muḥammad Taqī Amīnī Idarah-i Adabiyat-i Delli, 1991
  6. Reuven Firestone (1990). Journeys in Holy Lands: The Evolution of the Abraham-Ishmael Legends in Islamic Exegesis. p. 72. ISBN 9780791403310.
  7. Göran Larsson (2003). Ibn García's Shuʻūbiyya Letter: Ethnic and Theological Tensions in Medieval al-Andalus. p. 170. ISBN 9004127402.
  8. Al-Mubarakpuri, Safi-ur-Rahman (2002). The Sealed Nectar (Ar-Raheeq Al-Makhtum). Darussalam. p. 30. ISBN 1591440718.