José María Bonilla Ruano

José María Bonilla Ruano (1889–1957) ko binndoowo Guatemalaajo, naalanke e jannginoowo, ɓurɗo anndeede e golle makko didaktik e waylooji baɗaaɗi e jimɗi Guatemala e hitaande 1934.

Nguurndam

Jibnaaɓe Bonilla ko Adelaida Ruano Marroquín e José Mariya Bonilla Carrillo. O timmini jaŋde makko adannde ko to wuro makko Jalapa. Ko adii nde o heɓata duuɓi sappo e jeeɗiɗi, Bonilla heɓi seedantaagal makko jannginooɓe to duɗal jaaɓi haaɗtirde noddaango hakkundeejo. Caggal ɗuum ɗoon e ɗoon, o heɓi bakkaa makko e ganndal e ɓataakeeji to duɗal jaaɓi haaɗtirde ngenndiwal worɓe. Nde Bonilla jokki jaŋde mum ngam heɓde dipolom mum, ko kanko ardii njuɓɓudi duɗal jaaɓi haaɗtirde jokkondirngal e Institut- waɗde mo porfeseer duɗal hakkundeewal duuɓi keewɗi.

E nder caltal jaŋde renndo, Bonilla wonnoo kadi ko gardiiɗo jaŋde toownde, hakkundeere, e jaŋde keeriinde, ko porfeseer to duɗal jaaɓi haaɗtirde ngenndiwal (kursuuji dumunna), kadi ko tergal Yiilirde Departemaa e Goomu Wagginoore.

Ñalnde 24 oktoobar 1930, Akademi Real Madrid rokki Bonilla dipoloma mum e nder duɗal jaaɓi haaɗtirde caggal leydi to Guatemala. Caggal ɗuum, terɗe Akademi Guatemala oo, e dow nanondiral, cuɓii mo wonde Sensoor akademi oo.

Golle

Bonilla yaltinii deftere wiyeteende « Curso Didáctico y Razonado de Gramática Castellana » (Le course didactique et raisonnée de la grammaire castillane). Gila nde yalti e hitaande 1923, nde ƴettaa ko deftere janngirnde e nder duɗe janngirɗe hakkundeeje. Jaayɗe Guatemala teeŋtinii ndee deftere e "Obra de Derecho Internacional Privado" (Golle hakkeeji hakkunde leyɗeele keeriiɗe) Doktoor Jose Matos. Ɗee golle peewnitaama ko famɗi fof e sahaa gooto e nder gollordu wooturu, ko ɗeen ngoni golle ɓurɗe timmude e fannuuji mum en e oon sahaa.

Anotaciones Crítico-didácticas (Annotations Didaktiques Critiques) ko yeewtere juutnde e miijooji taariindi waylooji mawɗi baɗaaɗi e konnguɗi « Guatemala, feliz » (Jimol ngenndiwal Guatemala ngol José Joaquín Palma winndi). Ɗeeɗoo peeje njaɓaa ko e nanondiral laamu ñalnde 26 sulyee 1934. Golle Bonilla mbinndaa ko to Biriksel, Belsik, mbinndaa ko e jeyi binnduɗo oo. Golle ɗee ina njogii kadi deftere jimɗi winndereyankoore e ɗemngal firooji. Ko feewti e geɗe siwil e winndereyankooje ceertuɗe jowitiiɗe e maandeeji ngenndiiji goɗɗi Guatemala.

Bindi ɓantol

Jokotenango (1944)

Efiji Lirikas (1953)

Prose

Kuutorgal janngirde e naatgol ɗemngal (1923)

Mosaik daandeeji e nokkuuji mbayliigu (1930)

Binndanɗe teskinɗe – binndanɗe teskinɗe e jimɗi leydi Guatemala (1935)

Jalapa, nokku pinal (1943)

Snobismo e Psitacismo (1946)

Koolaaɗo kuuɓal deftere (1956)

Koolaaɗo kuuɓal (1957)

Notions prácticas de languais castellana e correction de la lenguaire (1957)

Humo y ƴattooje

Tuugnorgal

Ndee winndannde fuɗɗii firteede ko e Wikipedia Españool.