Laleli Mosque
| Yemre | Laleli Külliyesi  |
|---|---|
| Golle imaaɗe | 1763 |
| Has use | Juulirde |
| Lesdinkeejum | Laleli Camii |
| Diina | Diina Lislaama |
| Lesdi | Türkiye |
| Nder laamoore | Istanbul, Fatih |
| Annditirɗum | Marmara Region |
| Jonde kwa'odineto | 41°0′36″N 28°57′24″E |
| Commissioned by | Mustafa III |
| Made from material | granite |
| Architect | Mimar Mehmet Tahir |
| Architectural style | Ottoman architecture |
| Heritage designation | immovable cultural property requiring protection |
| State of conservation | preserved |
| Category for the interior of the item | Category:Interior of Laleli Mosque (Istanbul) |
Juulirde Laleli (E ɗemngal Turki: Laleli Camii, e ɗemngal ‘Juulirde Tulip’) ko juulirde laamɗo Ottomaan en, nde woni ko e wuro Laleli, Fatih, Istanbul, leydi Turki.[1] Tariya
[waylu iwdi]
Yiyngo jumaa e hitaande 1903
Juulirde ndee ko Sultan Mustafa III yamiri ɗum ngam wonde juulirde mum laamɗo walla sultan.[2][3] Hay so tawii ko aada e nder sultan en ɓennuɓe mahde jumaa mum en laamɗo ngam siftorde nafoore konu mawnde, Mustafa III yejjitii ndee aada, o yamiri mahde ko adii kala nafoore hono ndee.[3] Pewnugol ngol fuɗɗii ko ñalnde 5 abriil 1760, ngol joofi ko ñalnde 9 mars 1764.[4][3] E wiyde winndiyanke gooto e jamaanu nguu, juulirde ndee ina wiyee Nur Mustafa (‘Annoore Mustafa’), kono nde wonti juulirde Laleli (‘Juulirde Tulip’) caggal innde hoɗorde nde nde mahiraa ndee.[ 3]
Architecte juulirde nde'e ɗon sembiɗina bee binndanɗe taariiha, ammaa daarti'en naalanko'en ɗon hokka juulirde man haa Mehmed Tahir Agha, mawɗo mahdi laamiiɗo wakkati juulirde man timmi.[a][2][4][5] E nder cakaare , fotde 770 gollotooɓe ina ngolloo e eɓɓaande ndee fotde tataɓe ɗiɗi e maɓɓe ngonaa juulɓe, heddiiɓe ɓee ko juulɓe.[5]
Juulirde ndee wonnoo ko hakkunde nokku ɓurɗo mawnude (külliye) ina waɗi yanaande Mustafa III, karavanserai ɓadiiɗo ina rokka nokku oo won e ngalu, sebil, e madrasa.[6] Mustafa III wirnaa ko e nder galle laamorɗo jokkondirɗo e nokku oo caggal maayde makko e hitaande 1774.[7] Juulirde ndee e nokku mum bonnaama e yerɓo leydi 1766[4] e wiyde Ünver Rüstem, ko yiite e hitaande 1783.[7] E hitaande 1783 nde artiraa haa timmi.[7][2] Restoraasiyoŋ oo, mo Doğan Kuban siifi ko e mahoowo Seyit Mustafa Agha,[4][2] resndi sifaa juulirde asliire ndee.[7] Fasaad mausoleum oo hesɗitinaama e kaɓirɗe kese marbere e fuɗɗoode teeminannde 19ɓiire.[6] Madrasa nokku oo yani e yiite e hitaande 1911.[6] Mahdi
[waylu iwdi]
.jpg)
Juulirde nde mahiraa ko e mbaadi Barok Ottomaan e jamaanu mum.[8][9][10] Laylaytol ngol tuugii ko e juulirde Selimiye Edirne adannde gila e jamaanu ɓooyɗo, e fawaade e yiɗde Mustafa III.[11][5] Faandaare juulirde ndee e nokku mum ko barok tiiɗɗo.[12][2] Juulirde ndee ina hawri e mbaadi yiytere Juulirde Nuruosmaniye adannde ndee – juulirde laamɗo adannde e mbaadi Barok Ottomaan, nde Mustafa III ardinoo oo timmini – kono e mbaadi ɓurndi reentaade, jokkondirndi e mahdi Ottomaan ɓurndi aadaade.[13]