Jump to content

Sitt al-Wuzara' al-Tanukhiyyah

Iwde to Wikipedia
Sitt al-Wuzara' al-Tanukhiyyah
ɓii aadama
Jinsudebbum Taƴto
Ɓii-leydiyankaakuSuriya Taƴto
Sana'ajimuhaddith Taƴto

Sitt Al-Wuzara’ Al-Tanukhiyya (maayi ko hitaande 716/1338 caggal Iisaa) ko ganndo hadiis Siiri. Ko kanko woni almuudo gadano Husaynu Bun Mubaarak Zabidi e Abuu Munajja Ibnu Latti. E wondude e ardiiɓe makko mawɓe -Umm al-Darda e Faatima bint Abdul-Malik ibn Marwan, debbo kaliifa diineyanke Umar ibn Abdul-Aziz, o woni ko e lomtaade ko Mohammadu Akram Nadwi inniri ɗum ko ganndal hadiis ummoraade e al- Sham (Siri mawɗo).[1]

Tiitoonde teddunde 'sitt'.

[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]

Konngol aarabeeɓe sitt ngol firtaani innde neɗɗo. Firti ko salminaango teddungo no laamɗo heewi siforeede e kuule rewɓe walla e rewɓe jogiiɓe won e doole keewɗe e nder gannde. Yeru, laamɗo debbo laamu Faatimid en to Misra e hitaande 980 ina joginoo tiitoonde Sitt al-Mulk. Sitt al-Qudat ( e konngol, mawɗo qadis, walla ñaawoowo) ko debbo ganndo hadiis e fiqh, o hoɗi ko to Damas e teeminannde 14ɓiire. Kadi, Sitt al-Arab e Sitt al-Ajam woɗɓe annduɓe mawɓe e hadiis en nguuri ko e teeminannde wootere.[2]

Apropos, e nder lowre woɗnde[3] o wiyetee ko e innde ɓurnde juutde Sitt al-Wuzara’ bint ‘Umar ibn al-Munajja firti ko o ɓiy Umar mo woni ɓiy al-Munajja.

Faccirooji hadiisuuji ummoraade e Sahii Al-Bukhaari

Dewal keeringal, tiiɗnaare e muñal e nder janngingol ko Sitt al-Wuzara huutorii. O anndaama no feewi e nder Damas sabu jannginde Sahih Al-Bukhari, deftere hadiisuuji goongaaji (ina heen ko ina tolnoo e 7000 hadiisuuji ɗi annduɓe juulɓe e jamaanu makko njaɓi e dow nanondiral).[4] Seedeeji darnde makko toownde e sifaade hadiisuuji ina kollitaa e tiitoonde mawnde e hello tiitoonde fawaade e Sahih al-Bukhari (ñalngu teeminannde 8ɓiire), nde holliri wonde sifaa al-Firabri, isnad (caɗeele nelduɓe hadiisuuji). ) mo Sitt al-Wuzaraa’. E konngol goɗɗol, haaloowo oo nanii caɗeele nelduɓe wondude e hadiisuuji ummoraade e Sitt al-Wuzara’.[5]

Nadwi e nder Al-Muhadditat: Rewɓe Annduɓe e nder Lislaam teeŋtinii kawral teskinngal ko fayti e Sitt al-Wuzara’ wonde ko kanko woni debbo cakkitiiɗo e nder winndere nde haalde hadiisuuji ummoraade e Sahih Al-Bukhari ummoraade e Al-Zadibi, o maayi ko e hitaande 716 e Aishah bint Muhammadu ibn Abdul-Hadi al-Maqdisiyya, maayɗo duuɓi teemedere caggal ɗuum, ina joginoo hay ko ɓuri ndeeɗoo sifaa, hay e nder yimɓe hay gooto yettaaki ndeeɗoo tolno[6].

Lefol juutngol

[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]

E nder nguurndam makko fof Sitt al-Wuzara’ ina joginoo almudɓe heewɓe, e nder maɓɓe worɓe ordinateeruuji e tedduɓe ina tawee heen. O wuuri ko ɓuri duuɓi capanɗe jeenay. Kadi no Ibnu Kathir holliri nii, omo janngina haa fooftere makko cakkitiinde, ñalawma cakkitiiɗo nguurndam makko juutɗam.[7]

Nadwi, M. A. (2007). al-muhadditat: rewɓe annduɓe e lislaam. Binndanɗe hakkundeeje:London, p.266

Mernissi, F. (1993) Laamɓe Islaam yejjitaaɓe. Jaaynde politik: Angalteer, pp. 19-20.

Ibnu Hajaar, duraaru, ii.129

Alkhatiib, F. (2014). Daartol Lislaam majjungol. Rewrude e Siwilisaasiyoŋ juulɓe gila e yontaaji ɓennuɗi. Hurst e Sosiyetee: Londres, hello 67

Ibnu Azuz, Juhuud al-mar’ah al-dimashqiyya fi riwayat hadiis sharif, 275. MS, Maktabah al-Wazir Kubrili, no.362

Nadwi, M. A. (2007). Al-Muhadditat: Rewɓe Annduɓe e nder Lislaam

Ibnu Katir, Al-Bidaya, les anno 79