Tillabéri
| Laamu innde | Tillabéri |
|---|---|
| Lesdinkeejum | Tillabéri |
| Duungal | Afirik |
| Lesdi | Niiser |
| Lamorde | Tillabéri Region, Tillabéri Department |
| Nder laamoore | Tillabéri Department |
| Hiiri-weeti pelle | UTC+01:00, West Africa Time |
| Located in or next to body of water | Maayo Jaaliba |
| Jonde kwa'odineto | 14°12′42″N 1°27′11″E, 14°12′22″N 1°27′29″E, 14°12′26″N 1°27′15″E |
| Twinned administrative body | Thale |

Tillabéri (var. Tillabéry) ko wuro wonngo hirnaanre leydi Niiseer. Nder woni ko e 113 kiloomeeteer walla 70 kiloomeeteer to fuɗnaanre-rewo laamorgo Niamey to maayo Niiseer.[2] Ko wuro luumo teeŋtungo e nokku njuɓɓudi, ko laamorgo departemaa Tillabéri e Diiwaan Tillabéri. Wuro ngo ina waɗi 47 678 neɗɗo e binnditol 2012.[3]
Wakati
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]Tillabéri ina jogii weeyo ngo ɓuuɓngo (classification climatique de Köppen BWh), hay so tawii noon ina heɓa fotde 400 milimeeteer walla 16 inch toɓo e hitaande, sabu nguleeki ɓurtuki e duumingol e batte mum e ɓuuɓri potndi heewde. Lewru kala ina tolnoo e 32,2 °C walla 90 °F nguleeki ɓurtuki. Ko lewru ut tan e tolno nguleeki e nguleeki mum toowki e tooñannge, e sara lewru desaambar e lewru januyee e nder cakkital dumunna juutɗo, tolno nguleeki ɓurtuki les 35 °C walla 95 °F. To bannge nguleeki toowki, hay subakaaji ina ɓuuɓna so wonaa e lewru desaambar e lewru januyee, nde henndu harmattan tiiɗndu, ɓuuɓndu, ɓuri heewde.
Tuugnorgal
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]"Niger: Diiwanuuji, Gure & Caɗeele - Limlebbi Yimɓe, Karte, Karte, Weeyo e Kabaaruuji Web".
Tillaberi, Nijeer Page. Toɓo ɓuuɓngo, Inc. 1996-2004
Niiseer : gure e gure ɓurɗe mawnude e limto yimɓe mum en [dead link]. Jaaynde Adunaare.
"Normaluuji weeyo Tillabery". Njuɓɓudi ngenndi ndi geec e weeyo. Keɓtinaama ñalnde 9 Abriil 2016.
Dekalo, Samuwel (1997). Saggitorde daartol leydi Niiseer (3e éd.). Boston e Folkstone: Jaaynde hulɓiniinde. ISBN 0-8108-3136-8.
Geels, Jolijn (2006). Niiseer. Ɓoornugol leydi ndii, ko 100 000 mbuuɗu. ISBN 978-1-84162-152-4.