Yoruba name
| Subclass of | name  |
|---|---|
| Lenyol | Yimɓe Yarbanko'en |
Innde Yorùbá ko innde jeyaande e aadaaji inndeeji ɗi yimɓe Yoruba en e yimɓe haalooɓe ɗemngal Yoruba en kuutortoo ko adii fof e nder leydi Benin, Togo, e Naajeeriya.
Kewuuji innde E fuɗɗoode, sukaaɓe worɓe Yorùbá ina inniree ñalnde jeeɗiɗaɓere caggal jibineede mum en, ɓiɗɗo debbo ina inniree ñalnde jeeɗiɗaɓere.[1] Kono hannde, jinnaaɓe ɗiɗo ɓee fof innirtee ko ñalnde jeeɗiɗaɓere walla jeetaɓere. Inɗe sukaaɓe ɓee ina tawee e aadaaji e nder diineeji ɗi fedde Babalawo – almuɓɓe Ifá aadaaji mbaɗata, kono e yontaaji ɓennuɗi ɗii inɗe ina mbaawi kadi ummoraade e inɗe raneeɓe e nder galle, ina heen baaba, yumma, mawɓe, walla banndiraaɓe . Yumma e baaba e banndiraaɓe mawɓe woɗɓe ina mbaawi rokkude cukalel ngel walla sukaaɓe ɓee inɗe mum en ɓurɗe yiɗeede. Ko ɗum waɗi Yorùbá en ina keewi jogaade doggol inɗe juutɗe. Inɗe sukaaɓe ina keewi ummoraade e mawɓe e mawɓe mawɓe cukalel ngel innirtee. Innde nde Babaláwo diini e aadaaji hollirta ko Òrìṣà ardotooɗo cukalel ngel e so tawii cukalel ngel ko taaniraaɓe jibinaaɓe e daɗndo cukalel ngel e geɗe ruuhuyaŋkooje ballooje cukalel ngel heɓde ɗum. Ko adii fof ko kewu keeriiɗo wonande jibnaaɓe tan ɗo inɗe ɗee ndokketee wondude e taƴe ngam ɓiɗɗo oo e jibnaaɓe ɓee e miijooji ko fayti e ko ɓiɗɗo oo foti heɓde ngam heɓde nafoore. Balɗe goɗɗe caggal ɗuum kewu renndo ina waɗi ñalɗi e weltaare, ɓesngu e sehilaaɓe fof ina nodda ngam mawninde gartugol cukalel ngel.
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]Koolondiral e nafoore inɗe Inɗe Yorùbá ina keewi ƴeewteede no feewi e nder yontere hade kewu innde, nde tawnoo hakkille mawɗo ina waɗee e suɓaade innde nde hollirtaa kala sifaa bonɗo walla bonɗo. E konngol goɗɗol, suɓaade innde nde wonnoo ko gujjo walla bonɗo wonande cukalel Yorùbá, ƴeewtaaka no miijo hakkille nii, sibu ɗum (e fawaade e filosof Yorùbá) ina waawi addande cukalel ngel mawnude haa wonta gujjo walla bonɗo. Yorùbá en ina cikki wonde jogiiɓe innde ɓennuɓe ina njogii batte e batte innde ndee e nder nguurndam cukalel.
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]Inɗe Yorùbá ina ceerti e aadaaji e nder cate joy:
Orúko Àmútọ̀runwá 'Inɗe Daɗndo', ("inɗe cikkaaɗe ummorii ko e asamaan" walla ummoriiɗe e diine). Yeruuji ɗii ko: Àìná, Ìgè, Òjo, Yétúndé, Abọbésẹ̀dé, Táíwò, Kẹ́hìndé, Ìdòwú, Àlàbá, Bàbátúndé, Àjàyí, Abílúóñé, Yétéra, Dàò, Orúkọ Àbísọ 'Inɗe keɓaaɗe', (e ɗemngal "hokketeengal e dow leydi" walla rokkaama e banndiraaɓe). Ina jeyaa e ɗeen geɗe: Ọmọtáyọ̀, Ìbílọlá, Adéyínká, Ìláwùnmí, Ọládọtun, Ìbídàpọ, Ọrílá́ó, Adérónkẹẹ, Ajíbólá, Ìbímólá, ÌbíẺẺẺẺẹ yọ́, Ayọ̀délé, Àríyọ̀, Oyèlẹ́yẹ, Ọmọ́tọlá, Ọmọlará, Fadérẹra, e teemedde woɗɓe. Oruko Oriki 'Panegirik'. Ina jeyaa e ɗeen inɗe: Àyìnlá, Àlàó, Àjọkẹ́, Àbẹ̀bí, Ìshọlá, Àlàkẹ́, Àyọ̀ká, ÌyànÀndá, Àlàmú, Àlàní, ÀíṀnú, ẹ́, Àjiún, Àmọ̀kẹ́, Àlàbí, Àbẹ̀kẹ́, Àmọ̀pé, Àjílé, Àwẹ̀ró, Àdìó, Àdìgún, Àṣàbí, Àdùfẹ́, Àbẹ̀fẹ́, Àbẹ̀jẹ́ e ko nanndi heen. Oruko Àbiku. Àbíkú ko cukalel ngel cirƴata ko heewi, e nder dumunna juutɗo, hakkunde nguurndam e maayde, ɗum noon ina addana jibnaaɓe mum mette. Yorùbá en ina njogii korpus inɗe keewɗe ngam Àbíkú. Won heen ko ƴattooje, won heen ko ƴattooje. Yeruuji ɗii ko: Málọmọ́, Kósọ́kó, Dúrósinmí, Ikúkọyí, Bíóbáku, Kokúmọ́, Ikúmáísí, Oluwadáóíí, Ìgbẹ́óñóí, Àńòú, oríkẹ̀ẹ́, Ọmọ́túndé, Durójayé, Ikúmápayí, Kalẹ̀jayé, Kòsọ́kọ́, Ajá, e ko nanndi heen.Orukọ Ìnagijẹ 'inɗe epitetik'. Yeruuji ɗii ko: Eyínfúnjowó, Ajíláran-án, Ajíṣafẹ́, Ọ̀pẹ́lẹ́ńgẹ́, Aríkuyẹrí, Bọ́tikúyọ̀, Awẹ́lẹúá, ÌbàẹẹẹẺẹ ẹ́jù, Amọ́lẹ́gbẹ́, Agùntáṣọ́lò, ekn. Inɗe ɗiɗi ɓurɗe waawde huutoreede e nder Yoruba en ko Táíwò (walla Táyé) e Kẹ́hìndé, ɗe ko ɓuri heewde ko ɓiɗɓe ɗiɗo. Ina sikkaa wonde gadano e ɓiɗɓe ɗiɗo ɓee ko Táíwò (walla Táyé), "tọ́-ayé-wò" maanaa, (Mo ñamlata aduna) mo anniya mum yaltude ko adii fof ko anndude so tawii ko nokku mo ɓe ngoni oo walla alaa naatde ko huunde moƴƴere wonande mawɗo makko ngam naatde heen.So o weltiima, o wonta no o anndinirta ɓiɗɗo jom suudu goɗɗo oo, Kéhìndé (jooni ko e ɗemngal Engele e Kenny, "kẹ́hìn-dé" firti ko garoowo caggal) . ngam yaltude.
Goɗɗo mo yeru diina aadaaji woni Ifáṣolá- Ifá ina rokka jawdi. Ina gasa tawa ko cukalel ngel foti janngineede no Babaláwo nii, ina teskaa wonde gollal Ifá ina addana cukalel ngel dañde ngalu e nafoore.
Jibnaaɓe Kerecee’en hannde ina kuutoroo mbaadi inɗe aadaaji kono ina lomtina innde Òrìṣà ndee e Olú walla Olúwa, maanaa Joomiraawo walla Joomiraawo am, ko ɗum hollirta miijo Kerecee’en e Alla e Iisaa-al-Masiihu. Yeru: Olúwatiṣé (Joomiraaɗo waɗi ɗum) – jibnaaɓe ɓee nduwaniima ɓiɗɗo, Alla rokki ɓe ɓiɗɗo, ina heewi lomtaade Ifátiṣe ɓurɗo aadaade, anndinde system Divination/Òrìṣà Ifá.
Jibnaaɓe juulɓe ina keewi rokkude sukaaɓe mum en inɗe lislaam. Ɗee inɗe mbaylaama ngam naatde e fonetik Yorùbá e nder haaldude. Rofiyah wonta Rafiat walla Ràfíátù, Is’haq wonta Ísíákà, Usmaan wonta Sùnmọ́nù, Idris wonta Dìsù, Khadijah wonta Khadijat walla Àdíjá, Aisha wonta Aishat, Ismaa’urahá, Ismaa’ulá, Sámúrah, Sùmaaíil wonta dí, walla Kudiratu, Imraan wonta Muráínà , Zikrulla wonta Síkírù, e ko nanndi heen.
Innde keɓtinaande ina waawi hollirde darnde galle e nder renndo (yeru "Adéwale", innde galle laamɗo). Ina waawi kadi hollirde noddaango aadaaji galle (yeru "Àgbẹ̀dẹ", njamndi walla firo "Ògún," laamɗo njamndi e dogooɓe).
Yoruba en ina njogii kadi Oriki, ko sifaa yettoore huutorteende ngam teeŋtinde golle taaniraaɓe galleeji ceertuɗi ɗii. Oriki ina waawi wonde innde konngol gootol hono "Àdùnní", walla ina waawi wonde aayeeji cifotooɗi iwdi neɗɗo oo e golle mum. Hay so tawii noon wonaa e nder innde teskinnde, Oríkì ina heewi huutoreede e sara gooto, tee ina heewi anndeede e annduɓe neɗɗo. Yimɓe heewɓe ina mbaawi anndinde hay yimɓe wuro ngoɗngo walla hay leñol ngol tawa ina kuutoroo oríkì iwdi mum.
Suɓaade innde e jamaanu hannde oo ina heewi wonde golle caɗtuɗe sabu alaa doggol timmungol inɗe Yoruba. Kono tan, eɓɓoore hesere nde ganndo ɗemngal Najeriya fuɗɗii ngam winndude inɗe Yoruba fof e mbaadi multimedia.[2][3][4]
Inɗe Yoruba ɓurɗe lollude E nder leydi Yorubaland, ina woodi inɗe keewɗe ɗe jibnaaɓe mum en ndokkata sukaaɓe e nder kewu innde. Ɗii ko yoga e inɗe ɓurɗe heewde e yimɓe Yoruba. Limre maɓɓe ina limtaa les ɗoo.[5][6][7]
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]Inɗe Gorko Debbo Abiyodun Abosede Adewoyin Abimbola Abiyoye Abisola Adebowale anuolowapo Oluwadamilaare Morenikeji Adetokunbo Damilola Adewale folasade Adisa Eniola Alabi adesewa Aremu IniOluwa Ajibola bimpe Afolabi adéola Ayokunle aydamola Gbenga Olaabisi Adewale loolaade Olaolowa Oluwatosin Olalekan ayomide Ademola Demilaade Oluwole Olubukola Oladele Oluwaseyi Olawale Olayinka Olumiid Ololade Adamola KIkeloomo Baabatunde Yetunde Olanrewaju Olaymi
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]- ↑ Bascom, William Russell (1969). The Yoruba of Southwestern Nigeria (in Engeleere). New York: Holt, Rinehart and Winston. p. 56. ISBN 978-0-03-081249-1. Retrieved 8 June 2024.
- ↑ "Online Dictionary Helps Nigerians Decode Their Names". Retrieved 2016-07-18.
- ↑ "Yorubaname.com will launch in beta-mode on February 19th, 2016 | TechCabal". Retrieved 2016-07-18.
- ↑ "IFRA - Institut de Recherche français en Afrique - Yoruba Name project". www.ifra-nigeria.org. Retrieved 2016-07-18.
- ↑ Chinasa, Hannah (2018-02-22). "Beautiful modern Yoruba names for your kids". Legit.ng - Nigeria news. (in Engeleere). Retrieved 2019-11-19.
- ↑ "Yoruba Names For Girls And Their Meaning". The Guardian (in Engeleere). 2019-07-24. Retrieved 2019-11-19.
- ↑ "Yorubaname.com will launch in beta-mode on February 19th, 2016". TechCabal (in Engeleere). 2016-02-18. Retrieved 2019-11-19.