Yukhari Govhar Agha Mosque
Golle imaaɗe | 1883 |
---|---|
Lesdinkeejum | Yuxarı Gövhar Ağa məscidi |
Lesdi | Aserbayjan |
Nder laamoore | Shusha District |
Location | Shusha |
Jonde kwa'odineto | 39°45′36″N 46°45′9″E |
Architect | Karbalayi Safikhan Karabakhi |
Architectural style | Arran architectural school |
Juulirde Yukhari Govhar Agha (Aserbijaan: Yuxarı Gövhər Ağa məscidi, Armeni: վերին մզկիթ) ko juulirde wonnde e nder wuro Susha, Azerbaijaan. Juulirde ndee kadi ina jogii innde Boyuk Juma (Juulirde mawnde) Govhar Agha (Azerbaijaan: Gövhər Ağanın Cümə məscidi).[1].
Tariya
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki][waylu iwdi]
Juulirde Yukhari Govhar Agha ko adii wolde Susha hitaande 1992
Yukhari Govhar Agha firti ko "Juulirde Govhar Agha Toownde" e ɗemngal Azerbaijaan, ko ɗum firti nokku ɗo juulirde ndee woni e feccere toownde wuro Shusha e seerndude nde e juulirde Ashaghi Govhar Agha, juulirde nde innde mum woni e feccere lesre ndee wuro ngoo. Juulirɗe ɗiɗi ɗee fof ina njiytee e maandeeji Shusha e golle maantiniiɗe e nder mahdi Fuɗnaange.[2][3] Juulirde Yukhari Govhar Agha woni ko e laabi mawɗi Shusha, laawol Yusif Vazir Chamanzaminli, ina waɗi feccere mawnde e nder nokkuuji mahdi ɗii, ina heen madrasa, butelaaji, e cuuɗi ɗi mahdi gooto mahi.[1][4] E wiyde daartoowo e winndiyanke "Karabakh-innde", Mirza Jamal Karabakhi, mahngo juulirde ndee fuɗɗii ko e yamiroore Ibraahiima Khalil Khan e hitaande 1768 (1182 e limlebbi lislaam) kono nde dartinaama ko juuti. Ndeen mahngo ngoo fuɗɗiima, ngo timminii e hitaande 1883–1885, e juuɗe mahoowo Karbalayi Safikhan Karabakhi, e yamiroore Govhar Agha, ɓiy Ibraahiima Khalil Khan.[5]
Yaasi e nder
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki][waylu iwdi]
Nder juulirde nde hesɗitinaama
Suudu juulirde Yukhari Govhar Agha ko cuuɗi tati e nder mbaadi kaaƴe (190–185 meeteruuji) fecciraaɗi e 6 kaaƴe. Veranda gonɗo e taƴre worgo juulirde ndee ina rokka ɗum mbaadi njuuteendi (26,5 × 21,5 meeter). Juulirde ndee ina waɗi minareeji ɗiɗi. Balkonuuji ɗii ko jaɓɓaade nokkuuji rewɓe e nder suudu juulirde. Nder suudu juulde ina heɓa annoore e windooji ɗiɗi. Minaareeji ɗiɗi ɗi sara facade ɗii mbaɗi veranda oo. Mahdi juulirde nde mahiraa ko e kaaƴe tawi minareeji ɗiɗi ɗii ko birik. Minaareeji ɗii ina njogii mbaadiiji silindriiji e belɗe gonɗe e ŋorol tawa kala taƴre ina lelnaa e nate birik ceertuɗe. Ko noon kadi mbaadi mahdi ndii ina waawi yiyeede e ko ɓuri heewde e juulirɗe e nder Karabakh fof ɗe Kerbalayi Safikhan Karabakhi mahi.[1]
Ngonka hannde
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki][waylu iwdi]
Juulirde nde ñalnde 21 Yarkomaa 2021
E jamaanu Sowiyet juulirde ndee uddaama, huutoraama no musee nii kono nde udditaama no juulirde gollorde nii e hitaande 1988. Caggal nde konu Karabakhi-Armenian nanngi Shusha e hitaande 1992, juulirde ndee dartii golle mum.[6] Caggal nde jumaa oo feewnaa seeɗa e hitaande 2008–2009, feewnude suudu nduu,[7] ardiiɓe ministeer faggudu Nagorno-Karabakh yamiri eɓɓoore moƴƴitingol, ɓe ƴetti annduɓe Iraan ngam waɗde golle moƴƴitingol ngol.[8] Jaagorɓe leydi Azerbaijaan kollitii mettere mum en e eɓɓaande moƴƴitingol ngol, tawi ko cukko hooreejo goomu nguu, hono Gunduz Ismayilov, wiyi wonde "Armeni ina anniyii moƴƴitinde juulirde taariindi Azerbaijani to Shushapt monumndaaji pinal-diineeji e nder leyɗeele keɓtinaaɗe".[9]
Caggal duuɓi keewɗi e golle moƴƴitingol, juulirde Yukhari Govhar Agha, madrasa koɗdiiɗo, e park udditaama e dow laawol ngam turism e kewu ñalnde 14 oktoobar 2019.[10] Eɓɓoore ndee ko Fedde Ƴellitaare Armeni (IDeA) yuɓɓini ɗum e ballal dokke keewɗe, e darnde teeŋtunde ummoraade e Fooyre Ɓamtaare Taariindi Fuɗnaange, jom njulaagu Riisi-Armeniyanke biyeteeɗo Ruben Vardanyan.[11] e jom jawdi Kasakstan biyeteeɗo Kairat Boranbayev.[12]
Koolol ngol fotnoo ko huutoreede ngam wonde nokku pinal Armeni-Iraan. Teskaama, alaa ko haalaa e woodgol Azeriyankooɓe ɓooyɓe ɓee, tee nokku oo hollitaama ko juulirde Iraan.[13] Jooni noon ina woodi peeje ngam waylude mahdi ndii waɗta ɗum juulirde gollorde.[citation needed]
Jumaare adannde waɗi ko e juulirde, caggal duuɓi 28, ñalnde 13 noowammbar 2020, ko soldateeɓe Azerbaijan mbaɗi ɗum.[14][15]
Ƴeew kadi
[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki][waylu iwdi]
Juulirɗe doggol Suusha