Jump to content

Yukhari Govhar Agha Mosque

Iwde to Wikipedia
Yukhari Govhar Agha Mosque
Juulirde
Golle imaaɗe1883 Taƴto
LesdinkeejumYuxarı Gövhar Ağa məscidi Taƴto
LesdiAserbayjan Taƴto
Nder laamooreShusha District Taƴto
LocationShusha Taƴto
Jonde kwa'odineto39°45′36″N 46°45′9″E Taƴto
ArchitectKarbalayi Safikhan Karabakhi Taƴto
Architectural styleArran architectural school Taƴto
Map
Juulirde Yukhari Govhar Agha

Juulirde Yukhari Govhar Agha (Aserbijaan: Yuxarı Gövhər Ağa məscidi, Armeni: վերին մզկիթ) ko juulirde wonnde e nder wuro Susha, Azerbaijaan.  Juulirde ndee kadi ina jogii innde Boyuk Juma (Juulirde mawnde) Govhar Agha (Azerbaijaan: Gövhər Ağanın Cümə məscidi).[1].

[waylu iwdi]

Juulirde Yukhari Govhar Agha ko adii wolde Susha hitaande 1992

Yukhari Govhar Agha firti ko "Juulirde Govhar Agha Toownde" e ɗemngal Azerbaijaan, ko ɗum firti nokku ɗo juulirde ndee woni e feccere toownde wuro Shusha e seerndude nde e juulirde Ashaghi Govhar Agha, juulirde nde innde mum woni e feccere lesre ndee  wuro ngoo.  Juulirɗe ɗiɗi ɗee fof ina njiytee e maandeeji Shusha e golle maantiniiɗe e nder mahdi Fuɗnaange.[2][3]  Juulirde Yukhari Govhar Agha woni ko e laabi mawɗi Shusha, laawol Yusif Vazir Chamanzaminli, ina waɗi feccere mawnde e nder nokkuuji mahdi ɗii, ina heen madrasa, butelaaji, e cuuɗi ɗi mahdi gooto mahi.[1][4]  E wiyde daartoowo e winndiyanke "Karabakh-innde", Mirza Jamal Karabakhi, mahngo juulirde ndee fuɗɗii ko e yamiroore Ibraahiima Khalil Khan e hitaande 1768 (1182 e limlebbi lislaam) kono nde dartinaama ko juuti.  Ndeen mahngo ngoo fuɗɗiima, ngo timminii e hitaande 1883–1885, e juuɗe mahoowo Karbalayi Safikhan Karabakhi, e yamiroore Govhar Agha, ɓiy Ibraahiima Khalil Khan.[5]

Yaasi e nder

[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]

[waylu iwdi]

Nder juulirde nde hesɗitinaama

Suudu juulirde Yukhari Govhar Agha ko cuuɗi tati e nder mbaadi kaaƴe (190–185 meeteruuji) fecciraaɗi e 6 kaaƴe.  Veranda gonɗo e taƴre worgo juulirde ndee ina rokka ɗum mbaadi njuuteendi (26,5 × 21,5 meeter).  Juulirde ndee ina waɗi minareeji ɗiɗi.  Balkonuuji ɗii ko jaɓɓaade nokkuuji rewɓe e nder suudu juulirde.  Nder suudu juulde ina heɓa annoore e windooji ɗiɗi.  Minaareeji ɗiɗi ɗi sara facade ɗii mbaɗi veranda oo.  Mahdi juulirde nde mahiraa ko e kaaƴe tawi minareeji ɗiɗi ɗii ko birik.  Minaareeji ɗii ina njogii mbaadiiji silindriiji e belɗe gonɗe e ŋorol tawa kala taƴre ina lelnaa e nate birik ceertuɗe.  Ko noon kadi mbaadi mahdi ndii ina waawi yiyeede e ko ɓuri heewde e juulirɗe e nder Karabakh fof ɗe Kerbalayi Safikhan Karabakhi mahi.[1]

Ngonka hannde

[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]

[waylu iwdi]

Juulirde nde ñalnde 21 Yarkomaa 2021

E jamaanu Sowiyet juulirde ndee uddaama, huutoraama no musee nii kono nde udditaama no juulirde gollorde nii e hitaande 1988. Caggal nde konu Karabakhi-Armenian nanngi Shusha e hitaande 1992, juulirde ndee dartii golle mum.[6]  Caggal nde jumaa oo feewnaa seeɗa e hitaande 2008–2009, feewnude suudu nduu,[7] ardiiɓe ministeer faggudu Nagorno-Karabakh yamiri eɓɓoore moƴƴitingol, ɓe ƴetti annduɓe Iraan ngam waɗde golle moƴƴitingol ngol.[8]  Jaagorɓe leydi Azerbaijaan kollitii mettere mum en e eɓɓaande moƴƴitingol ngol, tawi ko cukko hooreejo goomu nguu, hono Gunduz Ismayilov, wiyi wonde "Armeni ina anniyii moƴƴitinde juulirde taariindi Azerbaijani to Shushapt  monumndaaji pinal-diineeji e nder leyɗeele keɓtinaaɗe".[9]

Caggal duuɓi keewɗi e golle moƴƴitingol, juulirde Yukhari Govhar Agha, madrasa koɗdiiɗo, e park udditaama e dow laawol ngam turism e kewu ñalnde 14 oktoobar 2019.[10]  Eɓɓoore ndee ko Fedde Ƴellitaare Armeni (IDeA) yuɓɓini ɗum e ballal dokke keewɗe, e darnde teeŋtunde ummoraade e Fooyre Ɓamtaare Taariindi Fuɗnaange, jom njulaagu Riisi-Armeniyanke biyeteeɗo Ruben Vardanyan.[11]  e jom jawdi Kasakstan biyeteeɗo Kairat Boranbayev.[12]

Koolol ngol fotnoo ko huutoreede ngam wonde nokku pinal Armeni-Iraan.  Teskaama, alaa ko haalaa e woodgol Azeriyankooɓe ɓooyɓe ɓee, tee nokku oo hollitaama ko juulirde Iraan.[13]  Jooni noon ina woodi peeje ngam waylude mahdi ndii waɗta ɗum juulirde gollorde.[citation needed]

Jumaare adannde waɗi ko e juulirde, caggal duuɓi 28, ñalnde 13 noowammbar 2020, ko soldateeɓe Azerbaijan mbaɗi ɗum.[14][15]

[waylu iwdi]

juulirde Yukhari Govhar Agha

Juulirɗe doggol Suusha