Jump to content

Muhammad Al'amin al-Kanemi

Iwde to Wikipedia
Muhammad Al'amin al-Kanemi
ɓii aadama
Jinsugorko Taƴto
Ɓii-leydiyankaakuNaajeeriya Taƴto
InndeMohammed Taƴto
Ɗuubi daygo1776 Taƴto
ƊofordeLibiya Taƴto
Date of death8 Korse 1837 Taƴto
Place of deathBornu Empire Taƴto
Place of burialKukawa Taƴto
Marude'Abd ar-Rahman ibn Muhammad al-Amin, Umar of Borno Taƴto
Sana'ajimilitary personnel Taƴto
DiinaDiina Lislaama Taƴto

Muhammad Al'amin al-Kanemi shehuujo Al-hajj Muhammad Al'amin al-Kanemi lattake jagordo moodibbo boh gimɗo siyaasajo. Hanko'on woni Shehuujo Bornu aranndeejoo, Ɗuun danƴiimo hiitaade 1776 yaarii 1837 nder gordam maako. Hanko farti yimɓe Safwanko'en boh o tiggi yimɓe maako e Laamorɗe Kanem Borno yaarii handemen. Ɓinngel maako Umar lattiɗo Shehuujo Borno hanko himmiti japtuki ardoogal gal diiga jowɗe Safwanko'en ɓawo ɓe laami Laamorɗe nden nduuɓi 800 (800yrs).[1][2]

Taarihi jabtowgo ardoogal laamuki

[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]

Hanko Muhammad Al'amin al-Kanemi baba maako ɗuun laƴol Kanembu en, inna maako boh ɗuun laƴol Shuwa Arab en iga gelle Murzuk(kanjee ƴi'e Libya e gotta)[3]. Yimɓe Fulɓe Mujaddadiijo Usmanu ɓi Fodio ɓe anniyyi nastowgo Borno ɓe njapta ardoogal gal hiitaade 1808 les laamu Dunama XI Lefiami(Mai borno). Ɓe keɓii felle seɗɗa, ɓe gowly(burnt) caapiital maako gelle Ngazargamu ɓe ɓuuri sembe maako. Ɗon o tefoo'yi ballitooɓe dow yimɓe fulɓe, o noddi Muhammad Al'amin al-Kanemi dow wallitamo hawree, hanko boh o noddoiy laƴol maɓɓe ɓe Kanembu e Shuwa Arab. Ɓe nootaake moh ɓe japtii hawre nden boh. Laamɗo on (Dunama XI Lefiami) mo gelle Borno hokki Muhammad Al'amin al-Kanemi manngu hanko woni Shehuujo Borno, diiga nden o latti hanko woodi tokkoyɓemo ɗuɓɓe, e sembe bolwowo be Laamorɗe Sokoto nde fulɓe mujaddadijo Shehu Usman ɓi Fodio. Kawuu Dunama XI Lefiami ittimo diiga laamuki dungu 1809, saini Muhammad Al'amin al-Kanemi wartini mo dow kujeerawal gal (mai of Borno) 1813.[4]

Reenuki yimɓe maako iga Sokkotan ko'en(Yimɓe Sokoto)

[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]

Hawre maako be Laamorɗe fulɓe nde diiwal Sokoto foowii masin, oɗon lildanayɓe ɗereeji dow hawre nden ɓawo habduki be bindigaaji. Ɓeɗon ngaɗa non tin laamu Shehu Usman ɓi Fodio har yaarii dow ɓinngel maako Muhammad Bello. Hanko al-Kanemi oɗon tefa hakki yimɓe maako Kedduɓe maako dow nastoiki maɓɓe diiwal Borno lattiɓe Julɓe yaarii duuɓi 800. Haalaaji dow noh jihaadi maɓɓe e ardoogal Julɓe hanjum latti haalaji ko wolwete e jotta.[5][6][7]

Laamu maako e Laamorɗe Bornu

[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]

Ɓawo hawreji maako be yimɓe Fulɓe ɓe Sokoto o japtii ardoogal gal nden boh o sankitay laaɓe ndongidirkii Laamorɗe nden ɗuun Safwanko'en tiggi, o ɓili yimɓe maako e korooje yimɓe Safwanko'en ɓen ɗun (Chima chidibe). Hanko bo mo innde Cohen yeddi dow tigguki ardoogal siyaasa hiitaale 19th(Century) dow bandiraaku ɗuun waɗete, o yeddi dow al-Kanemi tigga dow bandiraaku/emɗuuki bandowm. Hankowdee 1823 yaarii 1918 ɗuun yinndi ɗereeji dow jooɗaaki njam ɓuri temeere (100). Yimɓe jeygo'o (6) daraake e ɓawo maako dow laamuki Borno, kamɓe woni;[8]

Al-Hajj Sudani(soobaajo baccaaku maako)

Al-Hajj Malia (Soobaajo luumo maako)

Mauniraawo kore maako ardooɗo Kanenbu Kuburi e kanem dow hanko woni Shettima Kuburi,

sai yimɓe tato (3) diiga nder Shuwa Arab en,

Mallam Muhammad Tirap(ɓi baghirimi)

Malam Ibrahim Wadaima (ɓi wadai)

Malam Ahmad (ɓi gonomi).

Diiga nden ɗuun fuɗɗi sekowgoo dow ko hanko al-Kanemi o ɓuri Dunama sembe e diiwal gal. Taarihi hollii al-Kanemi lattake Shehuujo Borno hiitaade 1810s waala kaaɓay (fight/competition)bako 1820. al-Kanemi lattake ɓurɗo sembee faat har Dunama onma. Yimɓe wonɓe ɓawo Dunama XI Lefiami, ƴii kamɓe yarii hawre (attack) dow al-Kanemi dow ɓe faɗɗamo e hiitaade 1820. [9]

Dunama be laamɗo Burgomanda ɓi baguirmi ɓe inni fartuki al-Kanemi be kawtal hoore e yimɓe lesdii yaasi, saini ɓe keɓai nasaraaku dow non, ɗuun lattini bamdow Dunama dow hanko wani mai(mai of Borno). Diiga nden boh al-Kanemi lattake Shehuujo Borno mo ardoogal ɓurngal. [10]

E hiitaade 1814, al-Kanemi mahii caapiital maako e gelle Kukawa ɗon o nootooto innde Shehuujo Borno ɓurnaaɗo. Diiga hiitaade 1819-20 mai Dunama o nastiy hawreji/kaɓe be al-Kanemi ɓawo ɗon o faɗɗama(killed).[11]

E nder hiitaale 1820s al-Kanemi fartii fulɓe ɓe Sokoto diiga nden Bornu, o japtii gelle Deya-Damaturu wonɗe junngo Laamorɗe kotoko ngooduɓe gelleeji; Kusseri, Ngulfai be logone ɓaawo duufuki yimɓe bagirmi e dungu 1824. [12]

Yimɓe Safwanko'en(sayfawa) warti dow laamu ɓawo maayuki al-Kanemi e dungu 1837. E hiitaade 1846 laamɗo (mai of Borno) omti hawree wondee, ɓi al-Kanemi Umar hanko woni faɗɗuɗo hiite hawre nden. Umar diiga ɗon o latti ardooɗo felle ɗen ɓauɗo faɗɗuɗo kila hawreji/kaɓe dow laamuki faat.[13][14]

Major Dixon Denham noyii'ri al-Kanemi

[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]

Hiitaade 1823, Dixon Denham be Hugh clappertor njottake diiwal Borno, ɓe ngiidi be al-Kanemi, ɗon hanko Dixon Denham noyii'ri al-Kanemi haalaaji belɗi ɗuɗɗi boh, kannji woni ɗoo les;

"Hanko al-Kanemi ɗuun riskuɗoo be gikkuuji boɗɗi ɗi ardoogal, ɗun adalɗinɗo bo, o woodi toɗɗinaakiy dow ngonga, o manaaɗo dow salaaki japgo o latto Sultan"

~~ Dixon Denham [15]

Mayde maako

[taƴto | taƴto ɗaɗi wiki]

Muhammad Al'amin al-Kanemi (Shehuujo Borno aranndeejoo) o maayi dungu 1837, ɗuun waɗa nii mo yanaade e gelle Kukawa, diiwal Borno e lesdii Naajeeriya. [16]

  1. https://en.wikipedia.org/wiki/Muhammad_al-Amin_al-Kanemi#cite_note-1
  2. https://en.wikipedia.org/wiki/Muhammad_al-Amin_al-Kanemi#cite_note-2
  3. https://en.wikipedia.org/wiki/Muhammad_al-Amin_al-Kanemi#cite_note-Isichei-3
  4. https://en.wikipedia.org/wiki/Muhammad_al-Amin_al-Kanemi#cite_note-Isichei-3
  5. https://en.wikipedia.org/wiki/Muhammad_al-Amin_al-Kanemi#cite_note-Brenner-4
  6. https://en.wikipedia.org/wiki/Muhammad_al-Amin_al-Kanemi#cite_note-Palmer-5
  7. https://en.wikipedia.org/wiki/Muhammad_al-Amin_al-Kanemi#cite_note-6
  8. https://en.wikipedia.org/wiki/Muhammad_al-Amin_al-Kanemi#cite_note-Cohen-8
  9. https://en.wikipedia.org/wiki/Muhammad_al-Amin_al-Kanemi#cite_note-9
  10. https://en.wikipedia.org/wiki/Muhammad_al-Amin_al-Kanemi#cite_note-Last-11
  11. https://en.wikipedia.org/wiki/Muhammad_al-Amin_al-Kanemi#cite_note-Cohen2-10
  12. https://en.wikipedia.org/wiki/Muhammad_al-Amin_al-Kanemi#cite_note-Cohen2-10
  13. https://en.wikipedia.org/wiki/Muhammad_al-Amin_al-Kanemi#cite_note-Lange-12
  14. https://en.wikipedia.org/wiki/Muhammad_al-Amin_al-Kanemi#cite_note-Palmer-5
  15. https://en.wikipedia.org/wiki/Muhammad_al-Amin_al-Kanemi#cite_note-Denham-13
  16. https://en.wikipedia.org/wiki/Muhammad_al-Amin_al-Kanemi#cite_note-2